22. oktoober 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pilv: pahatahtlik arendaja nöörib isegi tänavavalgustuse eest

Kinnisvara ostes tasub kindlasti uurida kellele kuulub infrastruktuur, et mitte sattuda olukorda, kus peate tasuma täiendavalt teehoolduse ja tänavavalgustuse eest.

Ehitusseaduse § 13 kohaselt on detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni kohaliku omavalitsuse kohustus.

Praktikas on tavaline, et kohalik omavalitsus sõlmib kinnisavaraarendajaga lepingu, millega arendaja võtab endale kohustuse infrastruktuuri rajamiseks ning kohustub selle hiljem omavalitsusele üle andma.

Siinkohal on oluline arvestada, et seni kuni infrastruktuuri pole kohalikule omavalitsusele üle antud on tegemist arendaja eraomandiga. Sisuliselt tähendab see, et uusarendus piirkonda kinnisvara soetanud isik sõltub otseselt kinnisvara arendajast seni kuni arendaja pole infrastruktuuri kohalikule omavalitsusele üle andnud.

Igapäevaelus võib see tekitada mitmeid probleeme näiteks teehoolduse ja tänavavalgustusega. Halvimal juhul võib see viia olukorrani, kus arendaja ei tegele üldse teehooldusega või takistab inimestel koju sõitmast ega lülita sisse tänavavalgustust.

Samuti pole välistatud, et arendaja soovib asuda piirkonnas elavatelt inimestelt tee kasutamise ja hooldamise ning tänavavalgustuse eest rahalist kompensatsiooni nõudma.

Oluline on ka arvestada, et eratee omanikul pole seadusest tulenevat kohustust tee säilitamiseks ehk ta võib selle soovi korral ka lihtsalt üles kaevata.

Teisisõnu võib kinnisvara ostnud isik sattuda olukorda, kus ta maksab küll kohalikule omavalitsusele makse, kuid peab teehoolduse ja tänavavalgustuse eest veel täiendavalt arendajale või tee omanikule (nt arendaja pankroti korral võib tee enampakkumiselt soetada igaüks, kellel selleks raha on) maksma.

Eelkirjeldatud probleemid võivad kesta aastaid, kui kohalik omavalitsus ja arendaja ei suuda omavahel kokku leppida infrastruktuuri üleandmises või kui üks osapooltest lihtsalt oma kohustusi ei täida.

Seega on soovitatav kinnisavara soetades välja uurida, kellele kuulub piirkonnas asuv infrastruktuur ning kuidas toimub selle kasutamine, et eelkirjeldatud probleeme vältida.

Kõige lihtsam on informatsiooni saada kohalikust omavalitsusest või arendajalt, kellel on ülevaade sellest, kas taristu on eraomandis või vallale üle antud ning millistel põhimõtetel toimub selle kasutamine.

Lisaks eeltoodule on oluline pöörata tähelepanu ka kinnisvara ostu-müügi lepingutele. Näiteks on oluline erinevus, kas kinnisvara arendaja võtab krunti müües endale kohustuse tagada juurdepääsutee olemasolu või kohustuse rajada kõvakattega juurdepääsutee koos tänavavalgustusega. Tihti ei pöörata kinnisavara soetades sellistele nüanssidele tähelepanu, seda eriti olukorras, kus piirkonnas on olemas asfalteeritud teed ja tänavavalgustid, kuid tee ja valgusti füüsiline olemasolu ei tähenda, et tagatud on ka teehoole ja tänavavalgustuse põlemine.

Juhul kui olete juba sattunud olukorda, kus kogu infrastruktuur kuulub arendajale, kes keeldub seda kohalikule omavalitsusele üle andmast peaks esimese asjana oma murega kohaliku omavalitsuse ja arendaja (teeomaniku) poole pöörduma. Kui see tulemust ei anna, siis ei jää muud üle kui leppida arendaja poolt peale sunnitud tingimustega (väljendub see siis tasude nõudmises või arendaja poolses tegevusetuses) või pöörduda abi saamiseks kohtusse.

Eeltoodu on vaid näitlik loetelu võimalikest probleemidest ja loomulikult ei esine selliseid probleeme suhetes mõistlike arendajatega/teeomanikega. Samas näitab praktika, et liigne usaldus võib hiljem kalliks maksma minna. Seega, pöörake enne kinnisvara ostmist tähelepanu sellele, kellele kuulub piirkonnas asuv infrastruktuur, kuidas toimub selle kasutamine ning vaadake põhjalikult üle kinnisvara ostu-müügi leping.

 

Autor: Marko Pilv

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785