RKAS: nelja ministeeriumi jätkamine olemasolevates hoonetes on liig kallis

Siseministeerium keeldus kolima teiste ministeeriumidega ühte majja, sest pidas seda kallimaks, kui jätkata oma praeguses hoones. Riigi Kinnisvara ASi sõnul vajavad aga kõik kokkukolivad hooned kasutuskõlbulikkuse säilitamiseks mahukaid investeeringuid.

RKASe sõnul on Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Justiitsministeeriumi olemasolevad hooned on suure energiakuluga, ebaefektiivse ruumiprogrammiga ning vajaksid seetõttu järgnevatel aastatel.

Ministeeriumide ühishoone rajamisel jääksid RKASe hinnangul ära täiendavad investeeringud olemasolevatesse hoonetesse vähemalt 10 miljoni euro ulatuses. Need ei mõjutaks majade pikaajalist väärtust, kuid võimaldaksid üksnes hoida hooneid kasutuskõlbulikus seisukorras. Samas tähendaks see  jooksvate kinnisvara kogukulude tõusu võrreldes tänase olukorraga.
 
Ministeeriumide vanade majade ja uue ühishoone üürikulud pole omavahel otseselt võrreldavad. Nende vahe tuleneb peamiselt sellest, et praegu üürib RKAS riigile turutingimustest soodsamalt ehk tasu on kunstlikult madalal hoitud.
 
Üürihind tõuseks RKASe sõnul ka olemasolevates hoonetes jätkamisel, sest järgnevatel aastatel tuleks teha hädavajalikke investeeringuid ning seetõttu üüri oluliselt tõsta. Seega lisandub üürile juba järgmisel aastal kapitali- ja remondikulu, mis on seotud riigi kinnisvarapoliitika põhimõttega minna riigi büroodel järk-järgult üle turuüürile.

Ministeeriumide ühishoone valmimise järel 2016. aastal oleksid ministeeriumide aastased eelarvekulud uues hoones 4,4 mln eurot, olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel 5,4 mln eurot.
 
„Täna on nelja ministeeriumi kasutuses kokku 20 735 ruutmeetrit büroopinda, mille pinnakasutus ei ole efektiivne ning mille energiatarve on suur. Nelja ministeeriumi kolimine madala energiatarbega ja efektiivse pinnakasutusega ühishoonesse võimaldab hakkama saada 14 420 ruutmeetri büroopinnaga. See fakt kinnitab üheselt, et avaliku sektori büroopinna kasutamist on võimalik optimeerida ja seeläbi maksumaksja raha tulevikus säästa,“ ütles Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Jaak Saarniit. „Ühishoone ehitamise majanduslikku põhjendatust tuleb vaadelda pikaajaliselt nii nagu iga investeeringut kinnisvarasse,“ lisas ta.

Kõrvaltvaatajana näib väga lapsiku suhtumisena vastumeelsus ministeeriumide kokkukolimisele, sest kokkukolimise tulemusena mitte ei paraneks vaid hoonete haldamine, aga ka ka ministeeriumide vaheline kommunikatsioon.  

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed