Ehitusse tuli hapnikku juurde

Kuigi eelmisel aastal oli ehitus võrreldes kriisieelse ajaga endiselt kehvas seisus, suutsid ettevõtted siiski suurendada ehitusmahte, aga ka töötajate palku ja tootlikkust.

ASi TREV-2 Grupp tegevjuht Erki Mölder tõdes, et mullu oli üle pika aja väga hea aasta. “Võrreldes kriisiaastatega oli 2012 esimene aasta, mil tuli nii-öelda hapnikku juurde. Ettevõte sai kasumisse ja suutsime palju investeerida,” ütles Mölder, lisades, et TREV-2 suutis lõpetada need projektid, mis kahel eelneval aastal kahjumlikult teha võeti.

Ettevõtte käive suurenes 28 protsendi võrra, 87 miljoni euroni.

Kuigi suurima osa käibest moodustas teedeehitus, mis ongi TREV-2 Grupi põhiline tegevusala, olid seal müüginäitajad nõrgemad kui tunamullu. Siiski on Mölderi sõnul teedeehitus aastate lõikes stabiilsena püsinud.

Kõige märkimisväärsemalt kasvas keskkonnaehituse osakaal. Siia alla kuuluvad näiteks veepuhastusjaamad, puhtaveetorud ja jäätmejaamad, mida ehitatakse keskkonnaministeeriumi haldusalas Euroopa Liidu raha eest.

Mölder arvas, et keskkonnaehituse tähtsus kasvab sel aastal veelgi.

Ta rääkis, et tänavu oodatakse lisaks üldkäibe suurenemisele ka kasumi kasvu. “Kõik sõltub projektidest – kui kiiresti suudame eelarve mahus valmis ehitada,” selgitas Mölder.

Kokkuhoiu pealt palgakasv. 2012. aastal suurenes TREV-2 Grupi palgakulu. Mölder tunnistas, et eelmisel aastal sai lubada ka teatavat palgatõusu. “Võib öelda, et ootused on suuremad, aga me saame palka suurendada efektiivsuse arvel, lisaks nii, et teeme tööd kiiremini ja et seisakud oleksid väiksemad,” märkis Mölder.

Ta lisas, et ettevõte ongi võtnud suuna konsolideerimisele, millega vähendatakse tütarettevõtete arvu ja ühendatakse üksteist dubleerivad üksused. Eelmisel aastal vähenes ka töötajate arv ligi saja inimese võrra.

TREV-2 Grupi kogutulu tuli eelmisel aastal sisuliselt ainult Eestist. Mölder täpsustas, et kuigi mahud pole väga suured, on neil keskkonnaehituse üksus nii Lätis kui ka Kaliningradi oblastis.

“Pikemas perspektiivis on meie eesmärk Balti mere ümbrus ja Venemaa. Samas teeme esimesi ettevalmistusi selleks, et Soome turgu uurida. Kindlasti ei lähe me kohe teedeehituse hangetele osalema,” selgitas Mölder. “Teisalt on meil seal väga modernsed liikluskorraldusvahendid, millega proovime üht-teist korda saata.”

Rand ja Tuulbergi finantsdirektor ja juhatuse liige Maiken Tops ütles, et nemad jäid eelmise aasta majandustulemustega rahule. “Rõõmu valmistas kogu ehitusturu kosumine ja tellimuste suurenemine,” rääkis Tops. Firma müügitulu kasvas 31 protsenti, jõudes 60 miljoni euroni, samuti suudeti mõnevõrra kasumit suurendada.

Sel aastal tulemused paremadki. Välisturgudest oldi kõige edukamad Soomes, kus käive kasvas viis korda. Topsi sõnul teenis suure müügitulu sealne tütarettevõte. Sel aastal nad välisturgude mahte suurendada ei plaani.

Sarnaselt TREV-2 Grupiga suurendas ka Rand ja Tuulberg palku. Kogu kontserni palgakulu kasvas mullu ligi 40 protsenti. “Palkade tõusu on mõjutanud kindlasti ka vajadus olla konkurentsivõimeline Soomes ja mujal pakutavate töötasudega,” märkis Tops.

2013. aasta on ehitusfirmal olnud käibe poolest edukam kui eelmise aasta sama periood, Tops prognoosib, et müügitulu tuleb ka aasta lõpuks suurem kui mullu. Praegu on Rand ja Tuulbergi suurimad projektid Ülemiste liiklussõlme ja Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnaku ehitus.

Kasum ei tule müügitulule järele. Teisalt möönsid n-ö väiksema kaliibriga ettevõtted, et tänavune aasta on neile oluliselt raskem. ASi Maru Ehitus tegevjuht Tõnu Kull ütles, et kuna tänavu on ehitusturul väga kõva konkurents, ei õnnestu neil eriti kasumlikke projekte saada.

Ta rääkis, et kuigi poole aasta käive on olnud peaaegu rekordiliselt suur, siis kasum järjest kahaneb. “Kasumit ei õnnestu kindlasti eelmise aasta taseme juures säilitada, siin tuleb kukkumine. Siiski loodame aasta lõpuks ikka plussi jääda,” märkis ta.

Kull kurtis, et ka välismaal on väga tihe konkurents, mistõttu ekspordimaht kahaneb. “Kaotame järjest hankeid Soome firmadele,” lausus ta. Siiski on nad Kulli sõnul mõne lepingu välisriikidest juurde saanud, seda just projekteerimise vallas.

Ettevõtte müügitulu kahanedes mullu võrreldes 2011. aastaga 3,8 protsenti. Ärikasumit teeniti 500 000 eurot rohkem kui tunamullu.

Kull märkis, et tervikuna jäi firma 2012. aasta majandustulemustega rahule, sest nii kasum kui ka käive õnnestus säilitada 2011. aasta tasemel, mis oli firma jaoks suur kasvuaasta.

Kull pidas kõige õnnestunumaks just ekspordi osakaalu suurenemist. Näiteks Soome eksport kasvas 200 000 euro pealt 3,5 miljonile eurole.

Käimasolevatest projektidest on praegu Maru Ehituse jaoks suurim Postimaja rekonstrueerimine.

Väikesel töömaht kõigub
Äripäeva 2011. aasta edetabeli suurima käibe kasvuga ehitusfirma, elektriinstallatsioonitöödega tegeleva Lordvik OÜ müügitulu kahanes mullu kolm korda. Tegevjuht Aivo Tõkke sõnul oli põhjus selles, et nad ei saanud oma põhiturul Norras suuri projekte. 

Tunamullu võideti Norra sadamas üks suur naftapuurtornide projekt, mis tõi 5,5 miljoni suuruse müügitulu ja kahemiljonilise kasumi. Eelmise aasta kasum oli vaid 47 000 eurot.

“Kui saime tunamullu suurprojekti, siis oli inimeste puudus, riisusime Valga ja Virumaa tühjaks,” kirjeldas Tõkke. Tänavu pole samuti suuri projekte tulnud.  Siiski avaldas Tõkke lootust, et 2014 saavad nad taas suure tööotsa. “Sõltub, kas Norra sadam võidab projekti,” märkis ta.

Osale arutelus

  • Lennart Ruuda

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

detsember 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed