14. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL ) juhatuse uueks esimeheks valiti 13. juuni

juhatuse koosolekul Rand & Tuulberg AS i üks omanikke ning nõukogu liige RaivoRand, kes selgitab intervjuus oma nägemust liidu tööst ja ehitusturu üldseisust. 

Kuidas sündis otsus hakata Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimeheks?

Juhatuses olen ju olnud pikka aega ja kuna liit valib juhatuse, mitte esimehe, siis põhimõtteliselt tähendab juhatuse liikmeks kandideerimine ka nõusolekut kandideerida ühel hetkel liidu esimeheks.

Julgen öelda, et tunnen liidu inimesi ja tean, kuidas see töö käib. Eelmine esimees Tiit Kuuli on juba kaks perioodi olnud ja kõikide arvates oleks võinud ta jätkata, aga ta tahtis sellest tööst vahepeal puhata. Kui mulle tehti ettepanek, ei leidnud põhjust keelduda. Minu nõusoleku tegi muidugi võimalikuks asjaolu, et kolin sel aastal Tallinnasse. Seda tööd on Tartust praktiliselt võimatu teha, töö

nõuab selleks liiga intensiivset suhtlemist ja kohalolu pealinnas.

Mainisite, et ehitusvaldkonda korrastades kohtate aeg-ajalt vastuseisu. Kelle poolt see tuleb, on see rohkem poliitiline või on mingid juriidilised küsimused või veel midagi?Vot ei saagi täpselt aru. On hetki, kus nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kui ka rahandusministeeriumis ollakse nõus ning saadakse probleemidest aru, ent kui asi liigub paberile ja konkreetsemaks, selgub, et räägitu enam suures osas ei kehti.

Kui keegi kardab, et ehitajad soovivad midagi sellist läbi suruda, mis oleks ainult ühele firmale kasulik, siis see ei saa kuidagi nii minna, sest ehitusettevõtjate

liidus on asi meil väga laiapõhjaline ja seal on nii palju erinevaid firmasid, et sündinud otsused on kasulikud kogu Eesti ehitusturule.

Üks teema, millel te isiklikult olete oma varasemates väljaütlemistes keskendunud, ongi aus ehitamine, ja sellele vastukaaluks siis skeemitajadEks need hoovad ole ikka riigi käes. Riik ei peaks tellima töid ettevõtetelt, kellel on pidevalt suured maksuvõlad või kes pakuvad pidevalt väga odavaid hindu. Peale hinna peaks olema määravaks ka firma usaldusväärsus. Tõsi, seda on hinnast veidi raskem määratleda, ent see peaks olema oluline. Meie loodud tunnustatud ehitajate register peaks aitama siinkohal kindlasti kaasa.

ning otsesed petjad. Kuidas petmisi ja skeemitamisi vähendada, kuidassellega võidelda?

Toon ühe konkreetse objekti näite Eestist: ühe objekti ülemine pakkumine

oli 4,9 miljonit ja alumine 2,8 miljonit eurot. Võitis odavam. Kas mõistlik tellija valiks selle kõige odavama? Riik peaks ju olema mõistlik tellija. On selge, et nii suuri vahesid ei tohiks ega saaks pakkumustes olla ja see ei ole tegelikult normaalne.Selliste firmade maksukäitumist, kes pakuvad kogu aeg nii odavat hinda, peaks maksu- ja tolliamet ka pidevalt kontrollima, sest millegi arvelt peab jusee odavam hind tulema ja paratamatult tekib kahtlus, et see võib olla maksudestkõrvalehiilimise arvelt. Meie ehitusettevõtjate liidus võitleme pidevalt petturite ja skeemitajate vastu, kes määrivad oma tegevusega kogu valdkonna nime. Oleme isegi mõne tegija liidust välja visanud, ent nagu näha, ei ole ka see riigi jaoks midagi lugenud, neid samu tegijaid on ka edaspidi ehitushangetel välja valitud.

Kas siis näiteks kehtestada pakkumiste tegemiseks ehk kohe mingid rangemad kriteeriumid, mis kontrolliksid ka usaldusväärsust?

Helsingis ehitatakse 5000 korterit aastas, sellele mahukale ehitusele sai ka meie ettevõte AS Rand & Tuulberg paar tellimust, millele eelnes aga kõva taustauuring, enne kui meid lasti üldse pakkumust tegema. See näitab jälle meie ja Soome turgude erinevust.

Loomulikult tuleb ka Soomes ette seda, et tellija ja ehitaja hakkavad vaidlema

ja asi jõuab kohtuni välja. Ent sellisel juhul ei peatu ehitusprotsess – ehitaja peab sellel ajal ikkagi edasi ehitama, sest pooleli jätmise korral on ta sunnitud kinni maksma selle summa, mis lahutab neid hinna poolest järgmisest pakkujast - vahe tuleb kinni maksta. Ei ole nii nagu Eestis, et kui ettevõte jätab ehituse pooleli, loobub see vaid oma garantiitasust, seal on küsimus veelgi suuremates summades.

Täispikka intervjuud Raivo Randiga saad lugeda värskest ajakirjast "Ehitaja". Tellimine telefonil 6670099 või e-posti aadresil [email protected] .

Autor: Ehitusuudised.ee toimetus