Autor: Kaisa Gabral • 17. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui Lätis on SEB analüütiku Ruta Arumäe sõnul varimajanduse osakaal viimastel aastatel kõvasti vähenenud, siis Eestis seevastu viimastel aastatel selles vallas paranemist märgata pole. “Kui enamikus sektorites natuke on, siis ehitussektoris, kus see on kogu aeg kõige suurem olnud, on 2012. aastal olukord hoopis halvenenud,” kommenteeris Arumäe SEB varimajanduse ja ärikultuuri uuringut, kus küsitleti 500 Balti ettevõtjat.

Uuringu tulemuste järgi moodustas Eestis varimajandus möödunud aastal 19,2% SKPst (aasta varem 18,9%).

Probleem endised ümbrikupalgad. 

Kui võrrelda kolme Balti riiki, on Eesti suurim probleem suur ümbrikupalga osakaal (52,3%). Teisel kohal oli raporteerimata äritulu ja mustalt töö tegijate arv. Ka Lätis on suurimaks probleemiks ümbrikupalk (42,9%), järgnesid raporteerimata äritulu ja mustalt töö tegijad. Leedus oli suurim osa raporteerimata äritulul, järgnesid ümbrikupalk ja mustalt töö tegijad.

Eesti suurimaks konkurentsieeliseks peavad ettevõtjad uuringu järgi eelkõige odavat tööjõudu. “Suurima konkurentsieelisena nähakse Balti riikides madalaid tööjõukulusid (26%), eriti Eestis, kus nii arvas 36% vastanutest,” Arumäe. Ta lisas, et väiksed tööjõukulud ei mõju konkurentsitingimustele kindlasti hästi.

Ka ehitusmaterjalide tootjate liidu ja Kunda Nordic Tsemendi juhi Meelis Einsteini sõnul ei mõju madalad palgad Eestile hästi.

“No see ei saa küll kuidagi jätkusuutlik olla. Ma arvan, et  selle aeg hakkab siin juba läbi saama. Paljud tootjad on toonud oma tootmised siia, kuid nüüd on juba liikunud kuskile mujale, kus on tootmine veel odavam. See ei saa küll kuidagi konkurentsieelis olla, pigem on see nõrkus ja jätkusuutmatus,” selgitas Einstein.