Nordecon: pingutused tõid 1,9 miljonit puhaskasumit

Nordecon kontserni 2012. aasta müügitulu ulatus ligi 160 miljoni euroni, kasvades aastaga 8%. Kontsern pööras paari viimase aasta kahjumliku tegevuse kasumlikuks ning auditeerimata puhaskasumiks kujunes 1,9 miljoni eurot.

„Kuigi üldine olukord Eesti ehitusturul on mahtude kasvuga alates 2011. aastast selgelt paranenud nõudis kasumisse jõudmine pingutusi. 2012 oli hea aasta võrreldes eelnevatega, kuid see ei tähenda, et see oli kerge aasta,“ lausus Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink.

Eesmärgid viisid sihile

„Sisemises töökorralduses astusime tulemuslikkuse tõstmiseks planeeritud samme ning pidasime hoolikalt kinni ka seatud eesmärkidest kulude juhtimisel. Kasumlikkus kasvas läbivalt kõigis segmentides, ehkki mitte veel niivõrd, et rahul olla,“ lisas Vink.

Kontserni 2012. majandusaasta puhaskasumiks kujunes 1,9 miljonit eurot, aasta varem lõpetas kontsern majandusaasta ligikaudu 4,7 miljoni euro suuruse kahjumiga.

Hea märk eratellijate turult

Vingi sõnul oli mullu hea märk see, et tuntavalt lisandus eratellijate poolt tehtud investeeringuid, kuigi põhimahud jäid endiselt avaliku sektori poolt finantseeritud rajatiste ehitamisse. Ehitusturg jätkas kasvamist ning stabiilsena püsinud ehitusmaterjalide ja alltöövõtu hinnad andsid ka omalt poolt võimaluse kasumlikkuse kasvuks. „Konkurents turul oli jätkuvalt tihe, erinedes valdkonniti - näiteks teede ja trasside ehitusel oli lepinguni lihtsam jõuda kui hoonete ehitamisel,“ selgitas Vink.


Tunamulluste lepingute viljade lõikamise aasta

Vink lisas, et Nordeconi mullune müügitulu kasv tugines paljuski 2011. aastal sõlmitud suuremahulistele lepingutele. Ka 2012. aasta esimene pool oli uute lepingute sõlmimise osas edukas. Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht aasta lõpus oli 127,3 miljonit eurot, mis oli 5% vähem võrreldes aastataguse perioodiga.

„Suurte projektide lisandumine nagu näiteks Sillamäe sadama uute kaide ehitus on ebaregulaarne ning need liigutavad kõigepealt tööportfelli mahtu järsult suuremaks, kuid tööde edenedes ei paku tänane seis turul ülemäära võimalusi neid samas mahus uute lepingutega kompenseerida ,“ lausus Vink. „Teisalt on juba praegu tunda, et 2013. aasta tuleb tihedama konkurentsiga igas ehitussegmendis ja see on portfellile ka juba mõju avaldamas.“

2013. aastal jäävad Eesti ehitusturul põhimahud rajatiste valdkonda, kuid neile hakkab negatiivset mõju avaldama Euroopa Liidu aastatel 2007-2013 kestva eelarveperioodi toetuste lõppemine. Ehitusturg on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suures sõltuvuses riigihangetest ning EL-i struktuurifondide toel läbiviidavatest projektidest.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

september 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed