Autor: Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor • 11. jaanuar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

CM: Hooneprojektide tänane areng ehituse kvaliteeti ei toeta

Hooneprojektide tänane areng ehituse kvaliteeti ei toeta Ehitusinsener ja Koolituskeskuse Punane Puu lektor Neeme Nõmme hinnangul on tänapäeva projekteerijad hakanud liikuma liigse tekstilisuse poole ning kipuvad unustama, et ehitiste joonised peavad olema iga töömehe jaoks pisidetailideni loetavad. 

„Majaehitus on omapärane ja spetsiifiline protsess, kuhu paigutatakse väga kiiresti väga suure ajalise surve all väga suur hulk raha. Kui auto arendusprotsess on 4-5 aastat ning seejuures kasutatakse näiteks 10 aastat tagasi väljatöötatud, aga hästi toimivat mootorit, siis ehituse puhul on arendusprotsess lühike ning kujuneb täpselt kliendi vajadustest lähtuvalt. Ja unikaalselt alustatakse iga uue hoone puhul täpselt samade protsessidega otsast peale,“ räägib Nõmme. „Samas on hoone kasutusprotsess erinevalt sõidukist pikk – korraliku halduse ja hoolduse puhul peaks iga maja vähemalt 50 aastat vastu pidama.“ 

Ta lisab, et hea projekt ning projekti teostus sünnib siis, kui kõik teevad seda, mida nad kõige paremini oskavad: projekteerijad projekteerivad ja ehitajad ehitavad. „Majaehitus väga konfliktne protsess, milles on möödarääkimised paratamatud. Tegelikult on tunne, et Eestis on see konfliktsus viimasel ajal kasvamaski, sest suurem langus on läbi ja konkurents projekteerimisfirmade vahel väga terav. Samas on tänane ehitushinnaindeks sarnaselt eelmistele aastatele 5% juures, mis näitab, et jooksval ehitusaastal on tellija juba praktiliselt 5% allahindlust saanud.“ 

Loomulikult on väga oluline projekteerimise ja ehitusprojekti juures ehituslepingu lisa, mis käsitleb nende nõuete kogumist, millele ehitis peab vastama ning mida ehitajalt oodatakse. Samas ei ole ehitamiseks piisav, kui ehitusprojekti koosseisus on 50 lehekülge ehitaja kohustusi kirjeldavat tekstilist osa ja 10 arhitektuurset joonist hoone plaanidest ja välisilmest. Me kipume unustama, et ehitusprojektil on mitu eesmärki. Ehitusprojekti võib vaadelda kui nõuete kogumit, tööde kirjeldust ja juhiseid ehitajale. Kõigi kolme vaate juures on oluline osas detailsetel joonistel, kuna tegelik ehitamine toimub mõõtmetega varustatud jooniste alusel. Seda, et ehitusmehel on platsil käes ehitusprojekti seletuskiri, ei ole ma veel ühelgi ehitusobjektil kohanud. Joonised peavad näitama töömehele, kuidas täpselt ehitada ja mis materjal kuskil kasutada. Ideaalis peaks ehitusprojekti detailsuse aste  Nõmme hinnangul olema sama kui automootori joonistel.  

„Kahjuks kipub see projekteerijatel omavahelises ägedas konkurentsis aga ununema ning igapärane praktika näitab, et praegune suund ehituse kvaliteeti ei toeta, sest majandusbuumist alates rõhutatakse rohkem tekstilist poolt. Ehitaja seisukohalt tekib aga olukord, kus tal on suur vabadusaste valida, kuidas ehitada ning samuti tõenäolised kommunikatsioonivead - kas ta mõistab tekstilist osa samuti nagu projekteerija?“ tõstatab spetsialist küsimuse. „Ja pärast seda tulevad juristid.“ 

Ta lisab, et igal tellijal tasuks mõelda, kas 5% investeeringu maksumuse vähenemine katab selle, et ehitajad teevad valdavalt tööd tehniliste joonisteta ning vigade kinnimaksmine lükatakse lõpuks tellija kaela, kelle raha, laenu ja tagatiste eest töö käib ning kes ehitatud majja aastateks elama jääb. 

„Omaniku poolsed tegevused sõltuvad tema poolt valitud ehitamise viisist ,“ kinnitab Nõmme. „Loomulikult saab ehitada nii, et tellijal on vaid neli nõrka joonist ja ehitajale suunatud nõudeid täis leping, kuid seejuures peab arvestama pikki ja keerukaid juriidilisi vaidlusi pärast ehitise valmimist. Samas on võimalik uus hoone rajada ka teistmoodi, läbipaistvamalt ja lihtsamalt, panustades ehitamise ettevalmistusse.“ 

Et tellijat viia kurssi õigete töömeetodite valikuga, on Koolituskeskus Punane Puu välja töötanud koolitustsükli, kus räägitakse, kuidas palgata endale häid projekteerijaid, kuidas leida endale pädev järelevalve, mida on õigus nõuda või kasulik soovida teistelt osapooltelt ning millised on tellija riskid erinevate töömeetoditega.  Esimene koolituspäev sarjast "Ehitamine ja tellija. Kuidas saavutada parim tulemus ehituses?" toimub 15. jaanuaril 2013. Lektorid on Ahti Väin, Tuulikki Laesson ja Neeme Nõmme.

OÜ Laesson&Partnerid Koolituskeskus Punane Puu alustas tegevust 2008. aastal eesmärgiga pakkuda planeerimise, projekteerimise ja ehitamisega seotud teemadel praktilist kvaliteetset nõu nii, et meie  igapäevastes tegemistes palju aega võtvaid mõttetuid vaidlusi ja asjatuid töid oleks vähem

Artikli ilmumist toetas OÜ Laesson&Partnerid Koolituskeskus Punane Puu  www.punanepuu.ee

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785