8. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kinnisvarahinnad kasvavad stabiilselt ja seda ka üürihinnad, nt 2012. aastal kerkisid kinnisvarahinnad üle Eesti keskmiselt 8%. Välja on kujunemas üle-Eestiline üüriturg. Kui varem oli üürivajadus pelgalt suurlinnade pärusmaa, siis täna otsitakse üürikortereid ka väikelinnades. 20 000 euro investeerimise soovi korral tulekski ennekõike vaadata väikelinnade suunas,“ ütles Tamm.

Tamme sõnul kehtib kinnisvarasse investeerimisel reegel: osta seda, mida tunned ning milline väikelinn tundub sümpaatne ja tuttav?

„Näiteks ostes korteri Haapsallu hinnaga 17 000 eurot, on võimalik teenida iga kuu üüritulu 100 eurot kuus, mis teeb aastaseks tootlikkuseks 6,3%. Peamisteks üürnikeks Haapsalus on mujalt linnast tulnud töötajad või kolledžiõpilased. Samuti on Haapsalu puhkajate seas järjest suuremat populaarsust koguv kuurortlinn, kuhu soovitakse sageli üürida korter hooajaliselt või lausa aasta läbi kasutamiseks,“ toob Tamm välja.

Teise näitena toob Tamm Viljandi. „Ilus järveäärne linn, kus elab inimesi a üle 17 000. Linna tööhõive näitab kasvutrendi alates 2009. aasta kevadest. Kui investeerida Viljandisse 16 000 eurot, ostes korteri kesklinna lähedale kortermajja, on üüritootlus 8%, kusjuures aastane üüritulu on ligi 1500 eurot.“

„Sarnast tootlustrendi näitavad kõik linnad, kus elanikke on 15 000 või enam ning tööhõive on kasvav. Seega võib julgelt väita, et kinnisvarainvesteeringutega alustamiseks pole vaja suurt kapitali. Piisab, kui rakendada oma säästud 15-20 000€ ulatuses. Julgen väita, et parim pensionifond on jooksvat tulu tootev kinnisvaraportfell,“ on Tamm kindel.