(Sisuturundus) CM: Energiatõhusus annab küttekuludelt olulise kokkuhoiu

Passiivmaja ja energiatõhusa hoone ehitamine ei ole ka Eesti inimeste jaoks ammu enam uudis. Sageli aga ollakse eksiarvamusel, et energiatõhus maja tähendab kallist ehitushinda.

Rahvusvaheliselt sertifitseeritud passiivmajade konsultant Raul Õuemets OÜ-st Eesti Varaehitus kummutab selle arvamuse: „Passiivmaja ehitus ei ole kindlasti tunduvamalt kallim ning mida suurem maja, seda väikesem tuleb loomulikult ruutmeetri hind. Oleme ehitanud näiteks passiivmaja, mille ruutmeeter oli 900 eurot – see on tavalise maja ehitushind.“

Muidugi sõltub hind paljustki sellest, millise viimistlusega ja konstruktsiooniga maja valida. Oleme ausad – tammeparkett ning marmorseinad ajavad ka tavamaja ehituse kalliks. Kui hindadest rääkida, maksab näiteks 108 m2 suletud netopinnaga puitsõrestik-passiivmaja koos ventilatsiooni ja küttesüsteemiga 109 000 eurot ning selle aastane küttekulu on tänaste hindadega 120-140 eurot. „Ja seda elektrikütte korral; maaküttega on aastane kulu veel kolm korda väiksem,“ sõnab Õuemets. „Näiteks minu enda maja on muudetud tavamajast madalenergiamajaks, mis kulutab aastas energiat umbes ühe euro ruutmeetri kohta.“

Ehk kui maja juba valmis ning tekib tahtmine oma küttekulusid sarnaselt passiivmajale oluliselt vähendada, annab peaaegu igast majast luua madalenergiamaja, on Õuemets kindel. Esimese asjana tuleks kutsuda konsultant, kes teeb kindlaks, kui palju ja kust kaudu küttekaod tekivad. „Sageli aga paigaldatakse esimese sammuna hoopis suuremad küttekehad, et elamine soojemaks saada. Ent sellega tõusevad küttekulud veelgi. Ka telgi ja kasvuhoone saab lõpuks soojaks, aga kas sellel on mõtet? Miks kütta õue? Esmane oleks ikkagi lahendada probleemi alge, mitte ravida tagajärgi.“

Kõik tahaksime vähem maksta – aga kuidas?

Tänapäeva tõhusaim vahend maja soojustamiseks on polüuretaansoojustus, millega täidetakse seintes olevad õhuvahed ning muudetakse maja õhukindlaks. Enne hoone kapitaalset ümberehitust tuleks Õuemetsa sõnul kindlasti lasta välja arvutada, kas akende, katuse või kogu küttesüsteemi vahetamine annaks ikka aastate lõikes nii suurt kokkuhoidu küttekuludelt, et see ära tasuks. Võib-olla piisab vaid seinte soojustamisest?

„Oleme polüuretaansoojustuse abil vähendanud ühel vanalinnas asuval hoonel küttekulusid 97% võrra. See tundub utoopiline, aga väga vanade majade soojustus ei ole tõesti suurem asi. Sama oleme teinud ka ühe viis aastat vana majaga. Arvatakse, et investeering soojustusse on kallis ega tasu ära, aga kui saate pärast soojustamist korterelamul 360 kw küttekeha asemel kasutada 60 kw-st, kajastub see küttearvelt päris kenasti.“

Ehitamisel saab polüuretaansoojustusega hoida majaseina suhteliselt õhukese, kuid väga õhukindlana ja soojapidavana, samal ajal kui  traditsiooniliste soojustusmaterjalide ladumine seinad oluliselt paksemaks ajab ning aknad fassaadi „ära uputab“.

Polüuretaansoojustust saab kasutada igal pool, see pihustatakse soojustatavale pinnale või  „süstitakse“  seintesse läbi pisikeste puuritud augukeste. Soojustuskiht vajub vedeliku kujul augu põhja, täites paisudes järk-järgult ära tühimikud ja õhuvahed, mis näiteks majaseintes äravajunud villast tekkinud on. Tihti jäetakse sellised tühimikud ja ehituse eripärast tingitud õhuvahed täitmata ja laotakse seintele soojustust, kuid keegi ei selgita, et sellise soojustuse kasutegur võib olla ainult 40%, ehk kogu protsess on „tühi töö ja vaimu närimine“. Materjali eripära on, et seda saab kasutada edukalt ka miljööväärtuslike hoonete puhul, sest meetod ei riku sise- ega välispindu ning on „süstitav“  telliskiviseintesse, paneelidesse ja müüritistesse, mis ei ole tuulekindlad või isegi kipsplaatide taha ka kaldlagedes ja seintes. Polüuretaani saab kasutada nii seinte kui ka katuste puhul maa all ja maa peal, suvel ja talvel. Materjal on niiskus-, vee- ja tuulekindel ning sobib ka torude soojustamiseks maa sees.

Mitte maja ei hinga, vaid inimene

Sageli kuuleme uuemate majade puhul öeldavat „elu kui kilekotis“. Tegelikkuses ei tähenda energiatõhus ja tuulekindel maja aga muud kui läbi seinte toimuvaid energiakadusid. „Maja ei hinga. Inimene hingab,“ muigab Õuemets ja lisab, et kaudses tähenduses hingab maja läbi ventsilatsioonisüsteemi ning nii passiivmajas kui ka madalenergiamajas on alati tänu toimivale väga ökonoomsele ventilatsioonile värske õhk.

„Iga majaehitaja peaks juba projekti käigus mõtlema lisaks ehitusmaterjalihindadele ka küttekuludele, mida hiljem maksta tuleb,“ soovitab Õuemets. „Passiivmaja juures on muidugi oluline jälgida ilmakaari, akende suurusi ning asetus päikese suhtes, kõrghaljastust ja krundi asendiplaani, aga miski ei ole võimatu. Täna ei ole enam mõtet ehitada tavamaja, sest seda on kallis ülal pidada – elektri ja küttepuude hind tõuseb pidevalt ning ega see ei muutu.“

Passiivmaja = säästlik elustiil  

Passiivmaja kontseptsioon on arendatud teaduslikust huvist, kui kaugele saab maja energiakulude vähendamisega minna. Erinevalt muudest lahendustest nagu null-kütteenergia ja null-energia majad on passiivmaja osutunud elujõuliseks põhjusel, et küttevajadust ei viida mitte just võimaliku miinimumini, vaid teatud mõistliku piirini, milleks passiivmaja puhul on võimalus aktiivsest küttesüsteemist loobuda. Kütmiseks piisab ka lihtsast lisakütte allikast, päikesest ja majast väljuvast toasoojast, mida toodavad maja elanikud ja koduelektroonika.

Passiivmaja puhul ei tohi hoone kütmisele ja jahutamisele kuluda rohkem kui
15 kwh/m² kohta aastas. Seega kulutavad passiivmajades elavad pered täna reaalselt küttele 10 korda vähem, kui teiste uute majade omanikud.

Eesti Varaehituse poolt tehtava energiabilansiarvutuse hind algab mõnesajast eurost. Kui pärast arvutusi ja ettepanekuid ettevõte ka tööle palgatakse, võetakse energiabilansi hind soojustustöö hinnast maha. Üle viieaastase polüuretaansoojustuse paigaldamise kogemusega ettevõttega saab sõlmida ka pikaajalisehoolduslepingu.

 

Selle artikli ilmumist toetas Eesti Varaehitus OÜ www.varaehitus.ee

 


Galerii

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed