Pealinn sai uue ehitusmääruse.

Novembris kehtima hakanud uus ehitusmäärus muudab Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgensteini sõnul planeerimisprotsessi kiiremaks, lihtsamaks ja läbipaistvamaks.

Peale selle soovitakse määrusega saavutada planeeringute menetlemise suurem avatus, läbipaistvus, kiirus ja asjaajamise selgus.

“Uue ehitusmääruse rakendamine tagab planeeringute menetlemise aja lühenemise, mis on oluline ehitamisel, ja menetluse parema jälgitavuse, mis on oluline naabritele. Samuti planeeringute menetlemisel halduskoormuse vähenemise,” rääkis Hallik-Jürgenstein Kuku raadio saates “Linnatund”. Ta lisas, et kui praegu on keskmise planeeringu pikkus umbes neli aastat, siis uue määruse abil peaks see aeg lühenema poole võrra. “Mõistlik aeg oleks kahe aasta ringis.”

Eelmine määrus oli ajale jalgu jäänud.

“Oleme jõudnud selles mõttes euroopalikku
arengustaadiumisse, et linn on eluliselt huvitatud,  et  areng  üleüldse  toimuks.  Selleks,  et  arendajad siin toimetaksid, et siia investeeritaks ja midagi ehitataks, peab protsessi üle vaatama,” märkis Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd.

Eskiisi menetlemine kaob.

Esimene suurem muudatus uues määruses on eskiisi menetlemise protsessi ärajätmine, sest see dubleeris paljuski detailplaneeringu protsessi, kirjeldas Hallik-Jürgenstein. Seni tuli mitu korda võtta erinevate osapoolte kooskõlastused, kuid nüüd on üks kooskõlastuste ring ära jäänud.

Mänd selgitas, et seni oli põhiline tööinstrument detailplaneeringu tegemise juures eskiisimenetlus, kus planeering oli veel algatamata, kuid ametkondadega käidi kooskõlastamas ja arutamas, millised lahendused võiksid olla.

“See viis  lõpptulemusena  selleni,  et  ajaks,  kui  detailplaneeringu koostamine ametlikult linnavalitsuses algatati, võis olla planeerimistegevus kestnud juba aasta-poolteist, isegi kaks aastat ja alles sealt said kolmandad isikud protsessi sekkuda,” rääkis Mänd.

Tema sõnul tahetakse uue määrusega jõuda sinnani, et algatamine toimuks võimalikult kiiresti pärast taotluse esitamist. Oluline on protsessiga kiiresti peale hakata ning välja selgitada, kes on huvitatud osapooled protsessis, et tagada neile
kaasarääkimise võimalus.

Teine muutus on protsessi elektroniseerimine, mis tähendab, et interneti vahendusel on kogu menetlus kõigile osapooltele nähtav. Selleks kasutatakse Tallinna planeeringute registrit. Hallik-Jürgensteini sõnul on see küll juba aastaid tegutsenud, kuid ei ole veel päris valmis. Võimalikult kasutajasõbralikuks loodetakse register teha tuleval aastal.

Protsessi kiirendamiseks on ka linna asutustele tehtud detailplaneeringu kommenteerimine virtuaalseks.

“Oleme läinud seda teed, kus linna asutused annavad oma seisukoha enne detailplaneeringu vastuvõtmist kui ühtne tervik, mitte kui kümmekond eri kooskõlastajat, kelle kooskõlastus võib iseseisvalt pidurdada protsessi,” kirjeldas Mänd muudatusi.

Põhjalikumalt on muudatust selgitatud 14. novembri Äripäeva paberlehes.

 

 

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Ehituse erilehed