5. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majaomanikel on õigustatud mure – kas tänapäeval ei osata enam katuseid ehitada või on kasutatavad materjalid liiga kerged? Millest siis vead alguse saavad?

Lendamaläinud katus on mitmete tegurite koosmõju. Katusevahetus tundub esmapilgul lihtne, kiire ja soodne töö. Kui silmas pidada vaid vettpidava väliskihi ehk katusekatte vahetust, siis nii see ongi. Siiski peame arvestama meie minevikku ja vaatama tõtt nõukogudeaegse ehituskvaliteediga.  Katus ei ole vaid katusekate, katusekonstruktsiooni moodustavad lisaks katusekattele ka toolvärk (puitkonstruktsioon), selle kinnitus müüridele, korstnad, läbiviigud, tuulutuslahendus jt. sõlmed.

Katusevahetus peaks algama olemasoleva katusekonstruktsiooni hindamisest.

Hinnata tuleb katuse niiskusolukorda ja –kahjustusi, selgitamaks välja sarikate vm puitosade vahetamise vajadus. Lisaks tuleb veenduda korstnate seisukorras, vältimaks nende liigset soojusemissiooni või lausa tuleohtlikkust. Kolmas ja tormikindluse seisukohalt on kõige olulisem veenduda toolvärgi kinnituses müüridele. Teraskatuste korral on tõesti omal kohal väide, et selline katus on õhutihedam kui senine eterniitkate ja tekkivad koormused tuule imemisest on tõepoolest suuremad. See esitab täiendava väljakutse sõlmedele, kus toolvärk kinnitatakse müürile.

Kui tutvuda lenduläinud kortermajade katustega,  siis valdavalt tõuseb õhku kogu konstruktsioon alates müürilatist. Lihtsalt katusekatet tuul roovilt minema ei vii. Seda on juhtunud olukorras, kus katus on kinnitatud väikeste naeltega ja siis on doominoefekt muidugi lihtne tekkima, aga see näitab siiski erakordset teadmatust katusepaigaldaja poolt. Teraskatus kinnitatakse roovile spetsiaalsete tihendiga katusekruvidega vastavalt  normile ja tootjapoolsele kasutusjuhendile.Edasine on töö paberitega. Sõltuvalt omavalitsusest tuleb esitada  projekt , tegeleda finantseerimisega, leida asjatundlik järelvalve ja kindlasti soovitame hoone kindlustada. Seejärel väljastatakse ehitusluba ja valitud töövõtja alustab töödega. Tellijal tuleb tutvuda ehitaja eelnevate töödega, uurida eelmistelt tellijatelt kommentaare ja veenduda, et ehitajal ei oleks maksuvõlgnevust.

Tööde jooksul on peamine roll järelvalvel ja kõigi osapoolte omavahelisel infovahetusel, kinnitada tähtsamad töölõigud kohe peale valmimist ja enne järgmise sõlme juurde asumist.

Mida veel tähele panna katusevahetuse juures?Lisaks eelpooltoodud soovitustele jälgida toolvärgi kinnitust müürile, tuleb ka edasiste tööde käigus jälgida kinnitusvahendite kogust jm. materjalide vastavust meie kliimale ja normidele. Kruvid peavad olema välistöödele (sise- ja välistööde kruvid võivad näha identsed välja, kuid tsingikihi hulk sisekruvil kaob katusekruvina kasutades paari aastaga ja kruvi lihtsalt roostetab läbi), plekk peab olema samuti normides ettenähtud tsingi- ja värvkattega, plekkidele on ettenähtud minimaalsed paksused jne. Katusekatte all peab olema soovitavalt isegi külma pööningu korral aluskattekile kondentsvee ärajuhtimiseks. Õhk peab pääsema räästast kile peale ja harjasõlmest välja. Niiskuskahjustused on väga kiired tekkima, kuid need ei pruugi paista välja enne, kui on juba pöördumatult hilja ja katusekonstruktsiooni puitosad riknenud. Eriti palju nõuab tuulutuse loomine tihedalt harjalt suletud valtskatuse korral. Sel juhul on tarvis luua eraldi ventilatsioonikorstnad, vajadusel ka sundventilatsioonina sõltuvalt hoone muust niiskusolukorrast.

Toolvärgis kasutatav puit peab olema kuiv ja sirge, roovidele on ettenähtud minimaalsed sammud ja paksused, puitosade ühendamiseks ei sobi igas pikkuses ja viimistluses naelad.Tuulutamine.

Üks praktiline lahendus, mis võib teinekord eriti kurja tuuleiili eest katuse päästa, on katuseluugid. Katuseluukide kaas ei tohi olla tihedalt kinni. Soovitav on ta nööriga kinnitada nii, et ta suurema tormiga lahti pääseb, kuid nöör takistaks katuselt minema lendamist. Luukidest võib välja pääseda katusealune ja õhkutõstev ülerõhk.

Kindlasti tuleb veenduda, et toolvärgil olnud ja tavapäraselt nõukogudeaegsed traadist tõmmitsad on paneelide küljes endiselt, vajadusel tuleb need välja vahetada. Kahjuks on näha üsna tihti, et need on mugavama liikumise eesmärgil lausa lahtisõlmitud ja meenutab olukorda, kus suur kruiisilaev on lihtsalt sadamas ankrust vabastatud ja omaette triivima lastud.Käesolev artikkel on kirjutatud eelkõige teraskatuse vaatenurgast, kuid samalaadsed mured kummitavad kõiki katusekattematerjale. Lendu lähevad nii eterniit, kivid, aga ka lausa lamekatuse rullmaterjalid. Resümee on siiski kõigil sama – igal materjalil on tarvis asjatundlikku meistrit, hakkajat ja õppimisvõimelist tellijat ja pädevat järelvalvet ning koostööd.

Autor: Eesti Katuse- ja Fasssaadimeistrite Liit