31. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kust tulevad vead projektidesse?“ esitas Vilba küsimuse. „Meil pole sageli kvaliteetset informatsiooni. Me peame rohkem tähelepanu pöörama ka uuringutele, siinjuures kohalikele ehitusmaterjalidele ja nende kasutamisele projektides.“

„Tuleb tunnistada, et kompetentsi puudus ei ole ainult projekteerijatel ja teedeehitajatel, vaid ka kõrgkoolidel. Siinkohal peame tunnistama, et kriitika on põhjendatud ja probleeme on palju. Kõik on meie kätes, et neid lahendada. Kuni me suhtume nendesse emotsionaalselt, ei tasu ka tulemusi loota,“ lausus Vilba.

TKTK on valmis ehitanud ligi 226 000 eurot maksnud teedelabori, et viia läbi uuringuid ning katsetusi erinevate teede konstruktsioonide ning materjalidega, mis annavad meile kiiremaid tulemusi kuidas erinevad lahendused töötavad, kui katselõigud teedel.

Et katsetusi viiakse läbi labori tingimustes siis on võimalik lühikese aja jooksul katsetada väga palju erinevaid mõjutegureid, mis teede eluiga mõjutavad.

„Meie esmane eesmärk on kaardistada kõik teedeehitusega seotud teemad ning uuringute tulemusi viia massidesse, et nii ettevõtted kui ka tellijad saaksid neid tulemusi kasutada,“ märkis Vilba. „Hetkel on märksõna kohalikud materjalid. Ma ei näe, et teedeehituses oleks siin mingisugust protektsionismi. Meie seisukoht on, et kodumaised materjale saab kasutada ja püüame seda ka laboris uuringutega tõestada. Pakume ideoloogiat kuidas materjale kasutada või stabiliseerida.“

Teise olulise arengusuunana tõi Vilba välja BIMi rakendamist ka teedeehituses. „BIMindus on tulevik, mis vähendab vigade riski,“ oli Vilba kindel. BIM modelleerimine võimaldab läbi mängida virtuaalselt teede eluiga. Kui siia lisada veel laborist saadud tulemused, annabki see võimaluse kasutada parimaid lähteandmeid, mis sageli praegu puuduvad. Selleks tuleb paraku muuta ka seadusandlust, mis eelmainitud lahendusi võimaldab. BIM on Vilba hinnangul lähima tuleviku teema millega tuleb aktiivselt tegeleda.

„Samuti takistab meid nõrk inseneri eetika nõrk. Ei juleta öelda avalikult, et sellise projekti järgi ei ole me nõus ehitama, sest keegi teeb ju kindlasti odavama pakkumise ja töö läheb käest. Kui jätkame enda petmist, ei ole me jätkusuutlikud. Siinkohal aitab ehk BIM muuta kogu protsessi läbipaistvamaks nii ehitajatele kui ka tellijatele.

„Suurem eeltöö uuringute ja projekteerimise faasis aitab kindlasti tõsta teede eluiga,“ märkis Vilba.

„Kõrgkoolid ei ole paraku meil veel eesrindel, tehnoloogiad on pärit mujalt, kust on pärit emaettevõtted. Meie esimene ülesanne on arendada meil endal lahendusi. Laboritega tuleb olla eesrindel ja teha koostööd,“ märkis Vilba.