Uuring näitas, et ehitusharidusega tööjõu hulk kahaneb kiiresti, sest haridussüsteemist suundub igal aastal tööturule üha vähem noori. Oluliseks probleemiks on ka oskustööliste väljaränne kõrgema palgatasemega lähiriikidesse, mis toob kaasa terava tööjõu puudujäägi Eesti ehitusettevõtetes.
„Haritud tööjõu osakaalu vähenemise puhul on oht, et ehitussektorisse jääb arvestatav hulk vajaliku oskusteabeta töötajaid, mis omakorda mõjutab ehituskvaliteeti ning sellest tulenevalt ka energiatõhusate lahenduste elluviimist. BuildEsti käigus kaardistatati olulisemad hoonetega seotud energiatõhususe alased kompetentsid, mis peaksid tulevikus olema osa ehitustööjõu oskusnõuetest,“ sõnas BuildEst projektijuht Triin Väljataga.
Pprognoosid osutavad, et ehitusettevõtetes hõivatute arv võib tõusta ka 45–50 tuhande inimeseni või isegi üle selle. Seetõttu vajatakse ehituses vähemalt 935–1200 uut oskustöölist aastas, mis moodustab ligi 3% kogu tööjõu hulgast.
Tööjõu-uuringu andmetel on ehitusettevõtetes praegu kutsekoolituseta ehitustöölisi ligi 50%. Vähese juurdekasvu puhul on oht, et ehitussektorisse jääb märkimisväärne hulk vajaliku oskusteabeta töötajaid. See aga omakorda mõjutab ehituse kvaliteeti.
Uuringu kohaselt on energiatõhususele suunatud kompetentside arengus võtmetähtsusega ehitusvaldkonna kutsestandardite täiustamine, mis on aluseks nii kutseõppe riiklike õppekavade uuendamisele kui ka täienduskoolituste pakkumisele.
Hetkel puudub ülevaade, kui palju ja milliseid energiasäästuga seonduvaid teemasid õppetöös käsitletakse. Valdkonna edendamiseks on väga oluline koostöö kõrgkoolidega, koolitused kutseõpetajatele ning õppe- ja juhendmaterjalide koostamine ja õppemetoodikate väljatöötamine.
Projekti BuildEst eesmärk on koostada Eesti ehitusvaldkonna täiendusõppe ja koolituse tegevuskava aastani 2020, mille läbivaks teemaks on energiatõhusus ehitussektoris.
Projekti BuildEst koordinaator Eestis on KredEx ning projekti partneriteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja SA Innove. Projekti rahastatakse programmist Intelligent Energy Europe (IEE).