Autor: Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor • 18. oktoober 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

CM: Koolitushoone on projekteerija, ehitaja, tellija ja kohaliku kogukonna ühislooming

Amhold AS on projekteerinud, juhtinud ehitustöid või ehitustööde  järelvalvet teinud Eestis, Soomes ja Rootsis kokku 202 koolitushoonele.

Koostöös tellijate ning koolipidajatega on välja kujunenud heatasemelise kooli kavandamise olulised põhimõtted, kuid kahjuks sageli ei võimalda rahalised ja ajalised faktorid realiseerida kooli ning lastevanemate ootusi õppehoone osas. Samuti võivad takistada kohaliku kogukonna pikaajaliste ja kõikehõlmavate eesmärkide saavutamist hetkeemotsioonid, -tingimused ning -mõtted.

„Sel sügisel avasid koolihoone uksed õppetööks Amhold AS-i projektide järgi

Rakvere Ametikool, Kuristiku Gümnaasium, Läänemere Gümnaasium Tallinnas ja Nikinmäe lasteaed Vantaas. Hetkel teostatakse ehitustöid Götebogi Torslanda Kooli, Stockholmi Riksteni Kooli, Salo Ollikkala Kooli, Sillamäe Kutsekooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hoonetes. Mitmed valmis projektid ootavad rahastamisotsust,“ loetleb AS-i Amhold tegevdirektor Arvu Mägi.

Mida arvestada ja mida vältida koolitushoone kavandamisel ning ehitamisel?

Koolitushoone kavandamist peab alustama ehitusalal kogenud ja kooli funktsionaalsust põhjalikult tundva konsultandi valikuga. Sageli hakkavad projekteerimisel domineerima rahastaja või ajalised ja tellijapoolsed hetkeolukorrast ajendatud subjektiivsed faktorid ning projekti koostamiseks praktiliselt puudub sisuline lähteülesanne. Ka koolil endal pole vahel ülevaadet kõikidest võimalustest ega tule pähe kaasata projekteerimise lähteülesande kavandamisse ning projekteerimisprotsessi aktiivseid kogukonna liikmeid ning professionaalseid konsultante. Mõnikord jäetakse kogu tellijapoolne projekti juhtimise protsess ühe mõjuka inimese ülesandeks ja otsuste tegemiseks, kuid kellel koguni koolitusalane eriharidus puudub.

Seepärast on loomulik ja ilmtingimata vajalik, et kooli esindajal ning tellijal on koolihoone kavandamisel kaasatud professionaalne, kooli- ning ehitusala spetsiifikat tundev pikaajaliste kogemustega konsultant, kellega ühise loomingulise töö tulemusena sünnib esmalt koolihoone projekteerimise üksikasjalik lähteülesanne ja edasiste projekteerimisetappide tulemusena põhjalik tööprojekt. Vähetähtsad ei ole ka konsultandi projektijuhi isikuomadused erihuvide korral kompromisside ja optimaalsete lahenduste saavutamisel. Hea tulemuse saavutab üksnes tellija, koolipidaja ja projekteerija ühismeeskonna loominguliselt tõhusa koostööga.

Konsultandi valiku aluseks peaks olema firma ja meeskonna varajasemad analoogsed mitmed referentsid ning teiste tellijate hinnang tehtud tööle. Maksumuse osakaal võiks moodustada ainult 20-30% üldisest hindamistulemusest.

Esimesena uurimis-projekteerimistööd, seejärel ehitus

Sagedasti kasutatakse projekteerimis-ehitustöövõttu ka koolihoonete ehitamiseks, millega kaasnevad suured ja keerulised probleemid – loomulikult soovib ehitaja kohe ehitustöödega pihta hakata, kuid tellija ja koolipidaja konkreetsed vajadused täpsustuvad oluliselt ning hakkavad arenema alles kohtumisel projekteerijaga.

Eriti vastunäidustatud on projekteerimis-ehitustööde meetodi kasutamine rekonstrueerimistööde puhul. Sellisel juhul peab enne teostama põhjalikud insener-tehnilised ja keskkonnalased uurimistööd, seejärel asuma projekti lähteülesande ja projekteerimistööde juurde ning alles siis alata ehitustegevusega.

Ehitustööde maksumus aga sõltub väga suures ulatuses konkreetsetest töömahtudest, mis selguvad alles uurimis-projekteerimistööde käigus ja järel. Seega projekteerimis-ehitushanke korral peab ehitaja sisuliselt suures ulatuses oletama ehitusmaksumuse ja võtma mitte millegagi õigustatud ning ebamääraseid riske. Sellisel juhul suureneb ehitushind, tekib ägedaid vaidlusi, tellijalt küsitakse algselt kokkulepitud hinnast rohkem või ehitaja lihtsalt lõpetab lepingu, kuna alguses polnud võimalust arvestada kõiki täiendavaid juurdetulevaid nõudeid ja tegelikke töömahte. Seejuures on projekteerija suure surve all ehitaja igasugu „ratsionaliseerimisettepanekute“ tõttu, kuna projekteerimis-ehitushanke puhul on ehitaja projekteerimistöö tellijaks.

Tegelikult ka ehitaja huvi on teha tööd üksikasjaliku tööprojekti järgi ja täpselt määratud maksumusega ning keskenduda töökorraldusele ja kvaliteedile, mitte hakata alles ehituse ajal mõtlema millist projektlahendust kasutada ja palju see maksab.

Ehitus-, kasutus- ja hoolduskulud tuleb määrata juba eskiisprojekti staadiumis

On palju kurbi näiteid, kus pärast kuudepikkust tellija, kooli ja projekteerijate ühismeeskonna innustatud koostööd selgub projekti valmides, et kavandatu elluviimiseks pole raha. Või siis isegi ehitamiseks on investeerimisvõimalus, kuid puudub raha hoone kasutuskulude katmiseks ja hooldamiseks ning kallid tehnosüsteemid lülitatakse välja ja kannatab laste ning õpetajate tervis suletud või mittekorras kliimasüsteemi tõttu.

Seega on tarvis kohe projekti eskiisi staadiumis määrata kõik olulised funktsionaalsed-, ehitus-, kaustus- ja hooldusnäitajad ning maksumus, et lõpptulemus oleks vastuvõetav ning taskukohane.

Energiatõhusus ja sisekliima

„Kuigi 2013. aasta jaanuaris kehtima hakkavad energiatõhususe miinimumnõuded lubavad haridushoonetele energiatõhususarvuks maksimaalselt 200kWh/(m2 a), siis praktikas on heaks tavaks saanud juba praegu oluliselt energiasäästlikumad hooned,“ räägib Arvu Mägi. „Näiteks Amhold AS-i projekti järgi ehitatava ja tänavu 19. septembril sarikapidu pidanud Torslanda Kooli hoone (9300 brm2)  Göteborgis on energiatõhususe arvuks kavandatud 37 kWh/(m2 a) (sh kütteenergia kulu 15 kWh/(m2 a). Torslanda kool kasutab päikese- ja maasoojusenergiat ning soojadel suvepäevadel müüb ülejäävat energiat Göteborgi Energiale.“

Hoone rekonstrueerimisel peab muidugi arvestama, et tervisliku sisekliima tagamiseks on vajalik oluliselt tõhustada värske õhu sissepuhet ning vaatamata ökonoomsetele soojusenergia tagastuse seadmetele tõuseb siiski energiakulu ventilatsioonile ja küttele. Seega on äärmiselt oluline kasutus- ja hoolduskulude arvestamine ning optimaalsete lahenduste kavandamine projekteerimisperioodi algetapil ehk eskiisprojekt staadiumis ehk tagada tervislik sisekliima parameetrite täitmine.

Keskkonnasäästlik hoone: BREEAM, LEED ja EL-i „Ecolabel for buildings“

Koolihoone keskkonnasäästlikkuse, -sõbralikkuse ja funktsionaalse kvaliteedi kavandamiseks ning hindamiseks on hea kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud kõikehõlmavat hindamissüsteemi. Maalimas on enamlevinud BREEAM, aga võib kasutada ka teisi hindamissüsteeme, kuna need on oma olemuselt üsna sarnased. Hetkel on töös ka Euroopa Liidu analoogne standard „Ecolabel for buildings“, mille nõuetega saab juba praegu arvestada. Koolihoone puhul oleks loomulik, et sertifitseerimisel saavutataks hinne „väga hea“ või „eeskujulik“.

6D projekteerimine

Koolihoone kavandamisel on soovitav kasutada 6D projekti, mis sisaldab endas 3D hoone tarindite ja süsteemide kolmemõõtmelist mudelit, 4D projektis lisanduvat aega, 5D projektis lisanduvat ehitus-, kasutus- ja hooldusmaksumust ja 6D projekti puhul lisanduvat kogu ehitise elukaare juhtimist.

Heatasemelise koolihoone kavandamise üldised põhimõtted

* Kool projekteeritakse nii, et hoone toimib kogukonna osana mitmekülgse tegevus- ja kultuurikeskusena. Kooli hierarhiline asend asutuspiirkonnas peab peegelduma hoone arhitektuuris. Ruumid peavad edendama kooli ja kodu vahelist koostööd. Projekteerimise meetoditega luuakse tingimused, mis kannavad endas sõnumit koostöö tähtsuse kohta, näiteks projekteeritakse sissekäiguhall nii, et kooli oleks lihtne ja sundimatu tulla.

* Kooli projekteerimisel on oluline, et maja toimiks paindlikult ja mitmekülgselt ning võimaldaks mitmesuguseid tegutsemisviise ja suhtlust. Ruumidele projekteeritakse teatud üldomadused, et hoone võib edasi elada muutuvate vajaduste ja tulevikunõuete tingimustes. Põhikriteeriumiteks on paindlikkus ja suhtlus ning kollektiivsus.

* Koolihoone projekteeritakse nii, et seda saaks kasutada ka õppetööst vabal ajal. Arvesse võetakse erinevate kasutajarühmade ja kasutusotstarvete vajadused.

* Kooliruume saab projekteerida ka mitme haldusala ühiskasutusse. Nendeks on näiteks kehakultuuri-, raamatukogu-, kultuuri-, täiskasvanute koolituse, tervishoiu- ja lasteaiategevus.

* Kool projekteeritakse nii, et see toimib innustavana, loovusele ja uurivale õppimisele meelitavana ning on õppimist toetav konkreetne õppevahend.

* Õppekeskkond projekteeritakse uudishimu ja innustust äratavaks õppevahendiks. See peab õpetama lapsi pöörama tähelepanu keskkonnale ning edendama sinna kuulumise tunnet ja teadlikkust. Õppekeskkond peab meelitama uurima ilminguid tervikuna ja ühendama eri teadusalade mõtlemist. Õppekeskkond peab olema mudeliks heale, ergonoomiliselt õigesti projekteeritud töökeskkonnale.

* Kooli projekteerimisel jälgitakse, et maja oleks mugav, esteetiline ning tugevdaks psühholoogilist ja sotsiaalset heaolu.

* Kool projekteeritakse nii, et see nõuab ja võimaldab pidevat enda arendamist. Arvestatakse keskkonnamõjudega, mis käsitavad muuhulgas ehitusaegset loodusvarade kulutamist, kasutusaegset keskkonnakoormust ning omal ajal, elukaare lõpus jääkideta  hävitamist või ehitustarvikute korduskasutust. Õppehoone peab toetama hariduslikke eesmärke pideva arengu suhtes ja lisama huvi oma ümbruskonna vastu ning arusaamist käesoleva aja valikute mõjust tulevikule. Tingimused tuleb projekteerida selliselt, et oleks võimalik pideva arengu eesmärkidekohane tegevus.

* Kool projekteeritakse nii, et maja on ökoloogiline, majanduslikult optimaalne ehitada, kasutada ning hooldada, et hoone on sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste kandja.

* Kool projekteeritakse nii, et see on otstarbekalt dimensioonitud. Ehk koolihoone (sh krunt, hoone, ruumid, tehnilised süsteemid jms) vastab kooli toimimisvajadustel. Esmajärjekorras on kool õppetöö tarbeks. Muud toimingud on õppetööd toetavad.

* Kool projekteeritakse nii, et hoone edendab füüsilist tervist ja turvalisust. Õpikeskkond toetab õpilase ja personali füüsilist tervist ja turvalisust ning edendab heaolu, hoiab ära vandalismi, õnnetusjuhtumid, on praktiline ja sobib kõigile kasutajatele.

Tervislik sisekeskkond moodustub heast sisekliimast ning headest akustilistest ja valgustustingimustest.

Artikli ilmumist toetas Amhold AS.

Loe lisaks:

Rootsis ja Soomes ilmunud artiklid Amhold AS-i poolt projekteeritud hoonetest:     

 Kappelimäe Kool Laitilas, Soomes:Kappelimäenkoulu

 Torslanda uus madala energiatarbega koolihoone Göteborgis, Rootsis:Torslandaskolan

Nüüd algab uue Torslanda kooli ehitus

Murranguline uus Torslanda kool 

Riksteni Kool, Botkyrka vallas, Rootsis:

Tervislik rahva kool

Riksteni kooli ehitusValmis uus Riksteni kool

Funäsdaleni eelkool ja lasteaed Härjedaleni maakonnas, Rootsis

Eelkoolile ehitatakse spordiplats 

Rakvere Ametikool
Foto: Amhold
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785