Autor: Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor • 2. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui üle 10 aasta tagasi polnud hoonete jahutussüsteemide rajamine ehitajate jaoks sugugi primaarne, siis tänaseks on olukord kardinaalselt muutunud. 

„Piisab, kui nädal aega on väljas üle 25 kraadi sooja ning konditsioneeri ja jahutusseadmeteta majas on mõeldamatu töötada ja elada,“ sõnab kütte- ja jahutussüsteemide väljaehitamise ja hooldamisega tegeleva TRV Kliima AS-i direktor Roland Jung. „Jahutussüsteemi valik tuleb paika panna juba maja projekteerimisel.“

Jahutussüsteemid jagunevad laias plaanis neljaks: vesijahutussüsteem, split-jahutussüsteem, VRF-jahutusüssteem ja täppiskonditsioneer.

Vesijahutussüsteem on mõeldud suurtele majadele ja tööstushoonetele, kus on tegemist mahukate jahutusvõimsuste ja -süsteemidega nagu hotellid ja büroohooned. Ühe jahutussüsteemi taga võib olla tuhendeid ruume, mille kogujahutusvõimsus algab 100 kW-st. Reeglina kasutatakse vesijahutussüsteeme ka ventilatsioonisüsteemide jahutamiseks Vesijahutussüsteemide paigaldamine on äärmiselt töömahukas ning need rajatakse juba hoone ehitamisel, kuna suuri raudtorusid on hiljem keerukas või isegi võimatu paigaldada. Vesijahutus on kõige keskkonnasõbralikum jahutussüsteem, sest freooni kogus süsteemis on võrreldes võimsusega väga väike.

Split-jahutussüsteemi kasutatakse väikeste ja üksikute ruumide jahutusel rusikareegli järgi 1 tuba = 1 jahutussüsteem. Split-jahutust on lihtne paigaldada, sellega saavad hakkama ka põhjalikuma väljaõppeta inimesed ning seda tohivad erinevalt teistest jahutussüsteemidest paigaldada ka sertifitseerimata töötajad.

VRF-jahutus on split-süsteemi edasiarendus, mis katab rohkem ruume – ühe masina taha saab panna 10-40 ruumi jahutuse. VRF-süsteemi paigaldus on keerukam, kuna vajab eelnevaid täpseid insener-tehnilisi arvutusi. Siiski on VRF-jahutus suhteliselt populaarne, kuna süsteemi torud on mõõdult väikesed ning neid saab edukalt paigaldada näiteks renoveeritavatesse majadesse.

Täppiskonditsioneer on mõeldud eriruumide nagu arhiivi-, serveri- ja UPS-ruumide jahutamiseks, kus nõutakse täpset sisekliima temperatuuri ning niiskusetaset. Nende masinate osakaal on palju kasvanud seoses infoteholoogiasektori suure arenguga. Nende paigaldamine nõuab spetsiifilisi teadmisi ja – kogemusi.

 Selle artikli avaldamist toetas TRV Kliima AS www.trv.ee