Riigikontroll: Tallinna sadam eiras terminali ehitamisel seadust

Riigikontroll leidis auditi käigus, et riigiäriühing AS Tallinna Sadam eiras Muuga konteinerterminali ehitamisel korduvalt riigihangete seadust ja tekitas 2,42 miljoni euro ulatuses põhjendamatuid ja välditavaid kulutusi.

Riigikontrolli hinnangul rikkus Tallinna Sadam konteinerterminali ehitamisel riigihangete seadust hankekonkursi korraldamisel, projekteerimis-ehituslepingu sõlmimisel ning sõlmitud lepingu hilisemal muutmisel.

Riigikontroll soovitas rahandusministril otsustada, kas Tallinna Sadama suhtes tuleks algatada kriminaalmenetlus, et hinnata, kas konteinerterminali ehitamisel on ELi Ühtekuuluvusfondi raha kasutatud reeglipäraselt. Rahandusministri sõnul on ministeerium alustanud kontrolli ning teeb otsuse vastavalt tulemustele
Riigikontrolli sõnul leidsid nad läbiviidud auditis, et hanke tingimused olid mitmeti mõistetavad ning Tallinna Sadam oli muutnud seaduses mittelubatud ajal hanke tingimusi. Üheselt  ei olnud selge, mis kuupäeval ehituse-projekteerimisleping sõlmiti, kas sõlmitud leping oli kehtiv ja vastavuses hanke tingimustega.

„Poolteist kuud pärast lepingu allkirjastamist nõudis Tallinna Sadam riigihangete seaduse vastaselt, et töövõtja suurendaks ehitatava kai kandevõimet. Töövõtja nõustus, kuid soovis talle makstava tasu suurendamist 1,85 miljoni euro võrra. Töövõtja põhjendas täiendava tasu nõudmist vajadusega kasutada kai kandevõime suurendamiseks suuremaid toruvaiasid ja kallimat tehnikat nende paigaldamiseks,“ märkis Riigikontroll oma kodulehel.

Riigikontrolli teatel selgus tellitud tehnilisest ekspertiisist, projektdokumentatsiooni analüüsist ja asjaosaliste ütlustest, et töövõtja täiendava tasu nõue oli alusetu, kuna juba algses projektis kasutati suuremaid toruvaiasid ning töövõtja ei pidanud Tallinna Sadama nõude tõttu kai projekti muutma. Auditi hinnangul väidetavaid lisakulutusi töövõtjale ei tekkinud. Riigikontrolli hinnangul oleks hoolika käitumise korral pidanud Tallinna Sadam täiendavate kulutuste nõudmise põhjendamatust märkama.

Lisaks selgus auditi käigus, et Tallinna Sadam ei olnud informeerinud hankekonkursil osalenuid lõhkekehade olemasolu võimalusest meres Naissaare juures asuvas liivamaardlas, kust lepingu järgi oli kohustus ehituse tarvis liiva tuua. Liiva ammutamise käigus leidis aset kaks plahvatust, kus said kannatada laevad koos seadmetega. Seetõttu oli sadam sunnitud maksma töövõtjale lõhkekehade tekitatud kahju osalise hüvitusena täiendavalt 575 000 eurot ja pikendama tööde lõpetamise tähtaega kuue kuu võrra.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed