Pertens: trahv kvaliteeti ei taga

Lemminkäinen Eesti AS ja Eesti Asfaldiliidu juhatuse esimees Sven Pertens oli riigikogu avalikul istungil, kus põhiteemaks oli teedeehituse korraldus ja kvaliteet, riigi suhtes kriitiline. Pertensi sõnul katkestab riik iga seitsmenda hanke ning kahju kannavad ettevõtjad.

„Eesti riik ei väärtusta ettevõtjaid ja jätab kõik riskid ettevõtjate kanda,“ alustas Pertens oma esinemist. „Näiteks katkestab riik lepinguid, mille tulemusena lähevad ettevõtted pankrotti. Kõige selle juures on kurb tõsiasi, et puudub konstruktiivne arutelu,“ märkis Pertens.

Ebaselgus eurorahadega

Pertens tõi välja, et paraku sõltub teedeehitus suuresti eurorahast. Paraku pole praegu teada, mida toob eurorahade järgmine periood. Seetõttu on ettevõtjad uute investeeringutega väga ettevaatlikud. Pertens kritiseeris ka maanteeametit, sest praegu pole veel teada, milliseid teid plaanitakse ehitada järgmisel aastal.

Pertens tõi välja ka tellijate ebamõistlikud nõuded. Ta märkis ära ebamõistlikud garantiiajad, tagatisnõuded, tehnilised tingimused. Viimase puhul kahtles Pertens, kas alati on vaja kasutada kõige kallimaid lahendusi.

Ühe suure probleemina tõi Pertens välja lepingutingimused, mis kipuvad olema ühepoolsed ja valdavalt tellija kasuks. „Iga hanke ettevalmistamiseks kulub kõigil raha. Kui hange tühistatakse, saab tellija endale projekti eelarve ja pakkujad saavad kahju,“ oli Pertens kriitiline.

Pertensi sõnul on Lemminkäinen Eesti ASil viimase aasta ja 8 kuu jooksul tühistatud 45 hanget ning hinnanguliselt tõi see ettevõttele kahju 100 miljonit eurot. „Keskmiselt oleme arvestanud, et iga seitsmes hange tühistati,“ tõi Pertens välja statistika.

Mahlakat kriitikat jagus Pertensil riigihangetele kvalifitseerumise tingimuste kohta. „Tingimused piiravad väga palju osalejateringi. Vahel on välja toodud sellised nõuded, et meil on isegi emafirmast raske sellist meest leida. Teiseks on muidugi ajastusküsimus. Hanked on korraldatud nii, et asfalti tuleks teedele panna alles talvel. Ilmselgelt on see võimatu, tööd lükkuvad, seega ka tähtajad ning kõik graafikud lähevad vastu taevast.“

Pertens oli kriitiline ka teedeehituse järelevalve koha pealt. „Mõne projekti järgi on võimatu ehitada. Nõutakse piltlikult öeldes lahendust, kus vesi peaks voolama mäest üles,“ ütles Pertens. „Samuti on enamikul juhtudel pakkuja asi arvata, mida tellija mõtles. Kui esitame lisaküsimusi projekti kohta, siis öeldakse, et lugege dokumente. Pärast tuleb välja, et tellija mõtles hoopis midagi muud, erinevalt sellest, mida pakkuja dokumentidest välja luges,“ tõi Pertens välja tellija ja pakkuja suhtluse puudusi.

Hirmutatakse trahvidega

Olulise nüansina tõi Pertens välja, et oleks hea, kui euroabi käsitletaks väljaspool riigieelarvet.

Ta tõstatas ka probleemi: muutuma peab trahvide määramise kord. „Kõrgem trahv paremini ehitama ei pane. Ehitaja ei suuda paraku ehitada paremini, kui keskkond ja tingimused võimaldavad,“ märkis Pertens.

Pertens tõstatas ettekandes ka küsimuse, kas ikkagi kasutada kohalikku toorainet tee-ehituseks või siis importida sisse. Lõpetuseks märkis ta, et tee-ehitajad soovivad rohkem koostööd ja dialoogi riigiga, stabiilsust ja perspektiivi, et riik väärtustaks teede- ja infraehitust ning õiglast kohtlemist.


 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Ehituse erilehed