Autor: Rivo Sarapik • 17. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

SEB makroanalüütiku Ruta Arumäe kommentaar:

Olukord tööturul II kvartalis jätkuvalt paranes, mis on kindlasti oluline näitaja sisemaise nõudluse ülalhoidmise seisukohalt. Töötuse määr alanes 10,2%-ni, mis on viimase kahe ja poole aasta madalaim. Tööhõive aastakasv esimese kvartali omast kuigi palju ei erinenud ning oli 3,6%.

Huvitavam küsimus ilmselt on, mis saab edasi? Hõive edasine kasv on üheks võtmeteguriks tarbijate sissetulekute kasvus, mis määrab ära sisenõudluse tugevuse püsimise.

Tööturu olukorra paranemine käib kaasas majanduskasvuga ning teises kvartalis majandus endiselt kasvas. Majanduskasvu tempo on aga aina kahanenud ja mõningase viitajaga teeb seda vältimatult ka tööhõive kasvutempo. Ja sealt veel edasi mõningase viitajaga ka palgad.

Kui ajalooliselt on palgakasvu ja tööhõive kasvud üsna käsikäes käinud, siis pärast viimasest kriisist taastumist on sisemise devalvatsiooni tõttu palgakasvude reageerimine hõive omast maha jäänud. Siiski võib üsna veendunud olla, et mõlema tempod mõne aja pärast aeglustuvad, tööhõive enne ja seejärel palgad. Hädasti oleks tarvis ka tootlikkuse tõusu palgakasvude jätkumiseks, mis tegelikult viitaks tööhõive edasise suurendamise mittevajalikkusele juba käesoleva aasta teises pooles.

Kuigi teises kvartalis tööhõive kogunumber veel üpris vapralt edasi kasvas, on juba esimestes tundlikemas sektorites märgata vähenemist. Kõige esmane reageerija välissektori muutustele on loomulikult tööstussektor. Töötlevas tööstuses hõivatute arv vähenes 2% aastaga ning see on üks olulisimaid tööandjaid sektoreid oma 18% osakaaluga. Mõneti üllatuslikult on hõive vähenemine toimunud ka jaekaubandussektoris (-6%), vaatamata tempokale müügimahtude kasvule, ning kinnisvaras (-29%). Tööstussektoris näitavad ettevõtete küsitlused samuti selgelt tööhõive edasise kasvu aeglustumise suunas.

Üllatav on, et ehitussektoris töökohtade arv kuigi palju ei suurenenud (2%), arvestades seda, kui palju ehitusmahud suurenenud on ning ka kahekordistunud vabade töökohtade arvu ehitussektoris. Ilmselt on põhjuseks varimajandus ning tegelik tööhõive on suurenenud rohkem.

Niikaua kuni majandus kasvab, pole tööpuudusel põhjust suureneda. Aga ka edasist tööhõive suurenemist pole põhjust oodata, kui majanduskasv takerdub. Ja kolmandas kvartalis võib tulla juba üsna nullilähedane majanduskasv. See tähendab, et tööhõive enam ei suurene ega tööpuudus alane ca alates järgmise aasta algusest. Ajutisse tööhõive suurenemisse järgmises kolmes-neljas kvartalis võib panustada ehitussektor, kus kvoodirahade toel massiivne ehitustegevus käib. Maksuameti kontrollreidide tulemusena võib see kajastuma hakata ka Statistikaameti numbrites.