Äripinna üürilepingu sisu sõltub läbirääkimistest

Võrreldes eluruumi üürilepinguga, mis on reguleeritud võlaõigusseadusega, kehtib äriruumi üürilepingu sõlmimisel peaaegu täielik vabadus.

Loogika on lihtne: väljaspool võlaõigusseadust on äriruumi üürilepingu puhul võimalik kõigis punktides,  mis  on  küll  seadusega  sätestatud, siiski teistmoodi kokku leppida.  Nendes punktides, kus pooled kokkulepet ei saavuta, lähtutakse seadusest.

Äripinna üürilepingu saab jagada kaheks, kus üks pool on tingimused, milles saab läbi rääkida, ja teine pool tingimused, mida ei puudutata. Läbi saab rääkida näiteks hinnas, lepingu pikkuses, investeeringute mahus – need punktid on seotud paljuski üürniku tegevuse ja tema eripäradega.

Lepingu teine pool sisaldab üürniku jaoks nn kuldseid käeraudu – millised tegevused on Äripinna üürilepingu sisu sõltub läbirääkimistest.

Üürileping

Võrreldes eluruumi üürilepinguga, mis on reguleeritud võlaõigusseadusega, kehtib äriruumi üürilepingu sõlmimisel peaaegu täielik vabadus lubatud ja millisel juhul järgnevad trahvid. Näiteks kui soovitakse leping enne tähtaega üles öelda, siis pannakse lepingusse selgelt kirja, millised võimalused on ning kas seda saab teha sanktsioneerimata.

Rasked ajad viisid fookuse kõrvalkuludele.

Võrreldes headel aegadel sõlmitud üürilepingutega, milles määrati pikk tähtaeg, on nüüdseks mõne lepingupunkti osakaal muutunud. Näiteks soovitakse määrata vahemik, mis puudutab kõrvalkulusid, samuti tahetakse lepingus tagada parkimiskohtade olemasolu ja hind. Kõrvalkulude puhul tasub alati väga täpselt uurida, millised kulud kelle kanda jäävad ning mis meetodil neid arvestatakse

Kes maksab ehitustööde eest?

Väga oluline punkt lepingus puudutab  üüripinnal vajaminevad investeeringuid – kes nende eest tasub ja kuidas. Äriruumide kasutusele võtmine võib nõuda üürnikult mõningate ümberehituste tegemist ja seega võib lepingus ?kseerida, kas lepingu lõppedes hüvitab üürile andja üürnikule kulutused. Tavaliselt annab üürile andja ette teatud summa, millega üürnik saab arvestada. Kui üürniku soovitud investeeringud ületavad selle summa, siis lepitakse kokku, et summa, mis ületab üürile andja ette antud piiri, arvestatakse üürihinna sisse või siis üürnik tasub vahesumma kohe. Kui investeeringud teeb üürnik ning üürile andja kiidab need heaks, siis saab ta omapoolsete investeeringute eest hüvitist nõuda näiteks mõnevõrra väiksema üüritasu küsimises teatud perioodil. Samuti tuleb kokku leppida, kes ja kuidas tasub parenduste eest ning kuidas need kulud amortiseeruvad.

Põhjalikumalt loe soovitustest 15. augusti Äripäeva Kinnisvara lisast.

Osale arutelus

  • Mika Sucksdorff

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed