Autor: Tõnu Toompark • 16. august 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kinnisvaraturul jätkub aktiivsust viieks aastaks
Üks oluline kinnisvaraturul nõudlust mõjutav tegur on rahvaarv ja selle vanuseline koosseis. Kuna praegu on kahekümnendates eluaastates noorte osakaal rahvastikust üsna suur, on kinnisvaraturg aktiivne.
Suurim kinnisvaraturul, st üüri- ja ostu-müügiturul ilma tegev rühm on nimelt inimesed vanuses 20–29 aastat. Need on noored, kes on valmis vanematekodust välja kolima. Nii on kinnisvara ostu- või üüriturule sisenemine teatavas mõttes vanuseline paratamatus.
Heites pilgu Eesti elanike vanuselisele struktuurile, näeme, et 20. aastates inimeste hulk on suurim. Nii võime tõdeda, et “õiges vanuses” olevate inimeste rohkus on hiljutise ja ka praeguse kinnisvaraturu aktiivsuse üks põhjuseid.
Võime julgelt eeldada, et 25aastaste suur hulk lubab tehinguterohket kinnisvaraturgu veel nii mitmekski aastaks. Heites aga pilgu ettepoole, näeme, et turuperspektiiv pole kuigi lootusrikas. Lapsi sünnib vähe, Eesti rahvastik vananeb ja väheneb. Eurostati rahvastikuprognoosi järgi on Eestis 2060. aastal 1,173 miljonit inimest, mis on praegusest arvestuslikust rahvaarvust 12% vähem.
Loe pikemalt 15. augusti Äripäeva Kinnivara lisast.
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!