Autor: Mariliis Pinn • 25. juuni 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Linna tihedamaks ehitamine on efektiivne

”Kogemus on, et ruumi tihendamisel on hulk positiivseid mõjusid majandusele, sotsiaalsele elule kui ka inimeste tervisele,” märgib MTÜ Linnalabor juhatuse liige Regina Viljasaar.

”Ent tihedamaks ehitamisel on efekti ainult juhul, kui tihedust “teha õigesti”. St, et mida tihedam on ruum, seda olulisem on ruumi kvaliteet ning tähelepanu pööramine detailidele - näiteks tänavaruumi kavandamine jalakäijatest lähtuvalt; asumisse pargikeste pikkimine, mille puhul pole oluline mitte suurus vaid nende võime pakkuda vaheldust; julgus jätta majade vahele defineerimata ruumi, mis on avatud eri tõlgendustele,” lisab Viljasaar

”Üks tihendamise viise on ka hoonetele lisakorruste ehitamine, mis hästi tehes toob samuti linna elu ja mitmekesisust juurde kuid on kahju, kui see toimub maapealse ruumi arendamise arvelt,” pakub Viljasaar. Viljasaare sõnul vajab esmajärjekorras lahendust Kunstiakadeemia kinnistu Tartu mnt 1. Samuti paljuräägitud vanalinna ning Rotermanni kvartali ühendamine merega. Viljasaar on ootaval seisukohal, millise lahenduse võib näiteks saada Liivalaia tänaval Olümpia hotelli vastaskinnistu.

Seoses rahvastiku koondumisega suurematesse linnadesse, on linnavalitsustel võimalus valida kahe peamise tee vahel - kas laiendada linna või tihendada. Mõlema protsessi toimumine korraga jaotab ressursse (s.h inimesi) liigselt ning tulemuseks on ebamäärasus. Tallinna puhul ongi toimunud nii laienemine kui tihenemine paralleelselt. Näiteks on kesklinnas toonud Roosikrantsi, Sakala ja Tatari tänava arendused juurde euroopalikku tänavaruumi, isegi kui sinna ehitatud hooned sobivad oma ilme ja taotletava elustiili poolest teinekord pigem äärelinna kui kesklinna. Kesklinnale on olemuslik,  et paljud asjad peaks saama aetud eraautot kasutamata, uutes maja kavandatakse aga siiani igale korterile autokoht. Mis omakorda võtab veelgi ära hoovipinda ning isegi kui muidu ei peakski privaatsuses või kasvõi aiamaa rajamise võimaluse osas ka kesklinnas järeleandmisi tegema siis parkla rajamise tõttu saab see paratamatuks.

Mida arvavad eesti ehitus ja kinnisvaraettevõtjad Tallinna linna linnaplaneeringust ja millised on võimalikud lahendused, loe 26. juuni Äripäevast.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785