Inspektor: kes neid säästetud elusid kokku oskab lugeda

Eesti ühe staažikama, üle 16 aasta tööinspektori ametit pidanud Harri Alaru hinnangul jääb tööohutusnormide tõsiseid rikkumisi ehitusobjektidel järjest vähemaks.

Üks lahendamata mure on aga peaaegu olematud olmetingimused, sest just siin hoiavad ehitusettevõtted kõige enam kokku.

Järgneb intervjuu tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektori Harri Alaruga.

Kas ka tellija vastutab turvalisuse eest ehitusobjektil?
Minu hinnangul on tellijal vaid kaudne vastutus. Määruse “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” kohaselt on tellijal, projekteerijal ja ehitajal justkui ühesugused kohustused ja ühesugune vastutus. Samas üheski teises õigusaktis ei mainita tellija kohustusi ööohutusega seoses.

Seega saab tellija tööõnnetuse korral alati oma käed puhtaks pesta.
Meie ei saa tellijat vastutusele võtta. Tööinspektori õigused ja kohustused on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selles on juttu ainult tööandjast ja töötajast. Eelmises vastuses viidatud määruse järgi peab peatöövõtja igal ehitusplatsil määrama töötervishoiu  ja  tööohutuse  eest  vastutava  koordinaatori. Tema  kohustus on kogu aeg silma peal hoida, et ehitusplatsil mitte keegi, ka alltöövõtjad, ei rikuks ohutus- ja töötervishoiu nõudeid. Samas ütleb määrus, et kui peatöövõtjat ei ole, siis määrab koordinaatori ehitise omanik. Sellest algab tellija vastutus minu meelest. Reaalses elus ei ole ma tellija määratud koordinaatorit veel kohanud.

Ja selline asi ei tule välja enne, kui tööinspektor selle avastanud pole?
Just. Kui ilmneb, et ehitusplatsil on palju alltöövõtjaid, aga peatöövõtjat ei ole, siis on ju selge, et tellija on töötajad sinna ise palganud. Sellisel juhul saan tellijat käsitleda kui peatöövõtjat. Kas töömehel, kes näiteks käib katusel ringi nõuetekohaselt kinnitamata, on ka mingi vastutus? Seadus ütleb, et töötaja on kohustatud tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ning tervist ega saastaks keskkonda. Töötajal lasub vastutus, kui tööandja on teda koolitanud, on varustanud teda vajalike vahenditega ja andnud tööalased korraldused. Paraku töömehed neid korraldusi teinekord ei täida.

Teil on siiski ju alati peksupoiss võtta – koordinaator.
Mina kui inspektor alustan temast. Näiteks hiljuti ühel objektil Tartus tegin väärteoprotokolli koordinaatorile selle eest, et katusel olevatel töötajatel olid turvavööd küll ilusti küljes, aga samas olid nad turvaköiega kinnitamata. Alati ei pruugi koordinaator siiski süüdi jääda. Kui menetluses ilmneb, et teda ei ole vajalikul määral koolitatud või kirjalikult vastutajaks määratud. Sellisel juhul pöördun ettevõtte juhatuse liikme poole.

Kui oluline on kontrollimisel ootamatuse moment?
Saabun ehitusplatsile peaaegu alati ootamatult. Seadus ütleb küll, et tööinspektoril on õigus siseneda järelevalve eesmärgil tööandjaga kooskõlastatult kontrollitavasse töökohta, seejuures vajaduse korral ka ette teatamata. Kui alati teataks ette, siis ei oleks seal üsna kindlasti suuremaid rikkumisi, võib ka juhtuda, et platsil ei viibi sel hetkel ühtegi töötajat

Loe lähemalt 20. juuni paberlehest.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Ehituse erilehed