Autor: Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor • 11. juuni 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"On kuldreegel, et mida täpsemalt järgitakse tootjapoolseid juhiseid materjalide kasutamisel, seda parem on tulemus. Erinevate tootjate materjalid ei pruugi omavahel  sobida, seda eriti mõne konkreetse lahenduse ehitamisel nagu basseinid ja fassaadid. Teiseks annab tootja garantii, kui kasutatakse kogu süsteemis tema ehitustarvete komplekti. Õnneks on arhitektid, ehitajad ja tellijad selle olulisust mõistma hakanud,“ räägib Tint. „Samas on tellijad hinnatundlikud ning juhtub ikka, et kiputakse kasutama erinevate tootjate kõige odavamaid tooteid.“

Suvalise odava materjali eelistamine pole aga tema sõnul trend, sest tegelikult on üldine huvi uute ja energiasäästlikumate lahenduste vastu kasvanud. „Eks uusi tooteid on vaja ikka lähemalt tutvustada, pelgalt tooteinfo kodulehele riputamisega arhitektide ja ehitajate huvi pälvida on keeruline,“ tunnistab ta. „Objektid on erinevad, olukorrad on erinevad, seega tasub alati küsida konsultatsiooni otse ettevõtte spetsialistidelt. Ja ärge muretsege – klienti saab petta vaid ühel korral!“

Pallum lisab, et hetkel käib turul huvitavate ja julgete lahenduste otsimine ning heal meelel proovitakse uusi tooteid. „Näiteks majade välimust vaadates mäletame kõik 2000ndate algusest betooni ja klaasi tõusu. 2007-2009 olid arhitektid vaimustunud mustast krohvifassaadist, mis on küll kunstiliselt ilus, kuid kuumeneb päikese käes väga kõrgele temperatuurile ning pleegib. Must on hilisema hoolduse osas sama kapriisne kui erksad puhtad toonid. On meeldiv, et täna vaadatakse suurima heameelega ka välimuse taha ning osatakse küsida spetsiaalseid, omadustelt paremaid tooteid, mis annavad kauakestva, energiasäästliku ja ilusa tulemuse. Eesti inimene ehitab siiski maja vaid üks kord elus ja enda pere jaoks. Me võime olla kokkuhoidlikud, kuid kui tuleb mängu kodu, tahame, et see oleks turvaline ja meie ootustele vastav.“

Ehitusturul toimub jõudude jagamine

Tint ja Pallum leiavad, et Eesti ehitusturul ei toimu hetkel midagi väga sensatsioonilist peale jõudude jagamise. Uusi tooteid muidugi arendatakse, aga jalgratast ei leiutata.

„Ehitussektori müügiarengud on tihedalt seotud üldise majanduse trendidega – „rusikareeglina“ võiks öelda, et kui majandus tõuseb viis protsenti, kerkib ehitus reeglina 10 protsendi ringis. Kui majandus langeb viie protsendi võrra, kukub ehitussektor  10 protsenti. Erakordselt tugev müügikasv on sel aastal olnud fassaaditoodetel, mille müük on suurenenud kaks korda. Eks siin on oma „süü“ riigipoolse CO2 saastekvootide rahade investeerimisel hoonete energiasäästlikumaks suurendamiseks, mis omakorda on fassaaditööde hindu turul märkimisväärselt kergitanud. Aga üldjoontes  valitseb hetkel turul suur konkurents ja kõva hinnatingimine, mille juures püüavad tootjad kasumit teenida – see pole lihtne,“ märgib Tint. „Ja juba seetõttu on tähelepanu uutel arengutel.“

Pallum lisab, et materjalitootjate laborid suudavad küll välja töötada imeasju, kuid tekib küsimus, kas neid reaalselt sellise suure hinna eest ka vaja on. „Üldehitus on suhteliselt konsevratiivne ala. 100 aastat vanade majade konstruktsioonid on üldjoontes samad, mis täna – muutunud on vaid materjalid.“

Kui vaadelda ehitusplokke, on näiteks Fibo plokid olnud samasugused juba 20 aastat. Samas on välisseinte soojapidavusnõuded muutunud aina rangemaks ning kui ka plokid jäävad välimuselt samasuguseks, muutuvad need oma omadustelt: Skandiaavia populaarne kaubamärk LECA on turule toonud soojustusega plokkide sarja Leca Design, milles on ühendatud nii kandva konstruktsiooni kui ka soojapidavuse omadused. Tegu on uue põlvkonna plokkidega, millel lisaks soojustusmaterjalile on vertikaalsetes otstes punnid ja sooned, mis võimaldavad plokke laduda vertikaalses vuugis segu kasutamata, sest plokid lähevad kokku tappühendusega nagu Lego klotsid, tagades nii kiirema ja samas stabiilse ladumise.

Soojustust on meie kliimas asuvad majad alati nõudnud – kunagistel aegadel oli selleks linaluu ja saepuru, tänaseks oleme jõudnud Põhjamaades levinud hingava soojustuseni, kus pehme vill kinnitatakse ankrute ja võrguga otse Fibo plokile ning krohvitakse paksu ja tugeva krohvi kihiga. Penoplastsoojustus koos õhukese krohvikihiga ei toimi esiteks hingavana ega ole ka nii tugev.

Suure sammu on ehitusturg astunud ka erinevate lahenduste ja segude osas, millega saab näiteks lihtsalt ja kergema kaaluga muuta helikindlaks vahelagesid – vahelae sammumüra isoleerimiseks piisab nüüd vaid 2-3 cm paksusest elastsest segukihist 6-8 cm betooni asemel. On olemas kiirkivinevad ja isekuivavad põrandasegud, mis kiirendavad oluliselt tööd: kui tavabetooni kuivamise ajaks on 28 päeva, siis täna on olemas segud, mis võimaldavad juba paari päeva või isegi nelja tunni möödudes järgmiste töödega edasi minna. Paneelmajade ehitamiseks on välja arendatud vertikaalvuugibetoon, mis on pärast veega kokkusegamist mahupüsiv ega voola mööda vuuki alla. Plaadisegud on muutnud tolmuvabaks ja vuugisegud vetthülgavamaks. Turult võib isegi leida isepuhastuvaid ning õhkuvärskendavaid krohvisegusid. „Küsimus on vaid hinnas. Sageli tahetakse Mercedest Ford Sierra hinnaga,“ tõdeb Tint. 

Kui kaua elab sinu maja?

„Meie julgeme väita, et Weberi toodetud plokkidest ehitatud majad  säilivad sadu aastaid, kui neid õigesti paigaldada ja hiljem hooldada,“ on Tint ja Pallam kindlad. „Nagu keraamika kestab aastatuhendeid, kestavad ka meie plokid.“

Nad toovad näiteks Eesti vanalinnad, kus paekivi koos lubisegudega on tänaseni püsinud. „Loomulikult on oma osa õigetel materjalidel – kui ehituskultuurilt paistavad Põhjamaad silma oma põhjalikkuse ja kapitaalsusega, siis lõuna pool rõhutakse pigem edevusele. Eks kliima seab omad piirid. Peab kasutama õiges piirkonnas õigeid materjale.“

Lisaks kvaliteedile toetavad ehitustooted aina rohkem ka rohelist energiat ning tõeliseks hitiks on saanud muidugi sõna „energiasääst“. Iga ehitusmaterjalitootja on tänaseks arendanud välja materjalid madaleenergiamaja ehitamiseks. „Ka meil on plokid, villad ja krohvid olemas tõeliselt madala energiakuluga hoone ehitamiseks. Energiasääst on oluline,“ ütleb Pallam.

Saint-Gobain Ehitustooted AS kuulub Saint-Gobaini kontserni ehitusmaterjalide haru alla ning tegeleb peamiselt isolatsioonimaterjalide ja kipsmaterjalide müügi ning kergkruusa, kergkruustoodete, ehituslike kuivsegude tootmise ja müügiga.

Selle artikli ilmumist rahastas AS Weber.

2 pilti