31. mai 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kui vaadata meie suurust ning kogu Balti regiooni suurust, siis selle mõju elektrihinnale avatud turul on marginaalne. Oleme selleks liiga väiksed. Sisuliselt muutub Eesti turg Skandinaavia turu osaks,“ märkis Ots. „Ilmselt hakkavad tulevikus Eesti ja Soome hinnad liikuma ühes taktis, kui 2014. aastal valmib uus merekaabel.“

„Praegu on raske ennustada, milliseks kujuneb elektri hinna komponendist müügimarginaal. Seda reguleerib turg ise,“ hindas Ots tulevikku. „Kahjuks on elekter muutunud samasuguseks spekulatiivseks allikaks nagu teised toorained, näiteks naftahind. Selge see, et elektrihind saab olema kulupõhine ja seadus hinda ette ei kirjuta.“

Otsa sõnul on samuti keeruline ennustada, kui palju aktiivseid pakkujaid turule tuleb. „Ei usu, et väiksed hakkavad aktiivselt turgudel tegutsema,“ märkis Ots.

„Eestis on praegu 36 jaotusvõrguettevõtet, mitu neist turul konkureerima hakkab, on raske öelda. Jaotusvõrgul on praegu 90% turuosalus, teised suuremad on VKG elektrivõrgus ja Imatra.“ ütles Ots. Samuti on olukord potentsiaalsetele pakkujatele keeruline, sest elektrituru seadust pole veel vastu võetud.

Märt Ots märkis, et ideaalseid soovitusi on raske anda, kuid silmas tuleb pidada järgmist:

? Elektri ost sarnaneb teatud määral intressimäära ehk Euribori või valuutakursi  fikseerimisele.

? Kas maksta preemiat fikseerimise eest või minna kaasa turu volatiilsusega.? Hinda keeruline või lausa võimatu ette ennustada.? Matemaatiliselt peaks andma parima tulemuse pikaajaline turu järgimine.? Fikseerimine võimaldab kulutuste planeerimist, riskide maandamist.? Kõige lihtsam osta börsihinna alusel.