Uus Planeerimisseadus lihtsustab ehitamist?

Kuna kehtiv Planeerimisseadus (PLS) on kehtinud juba 10 aastat, siis vajavad selle regulatsioonid kaasajastamist. Momendil  on toimumas  planeerimisõiguse kodifitseerimine, mille käigus töötatakse välja uus PLS eelnõu.

Millised muutuseid seaduse eelnõu lubab?

Planeeringu  menetlusetapid võivad saada tähtajad. Ehitamisel on üldjuhul vajalik koostada detailplaneering, millega nähakse ette muuhulgas ka krundi suurus ja ehitusõigused. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on, luua eeldused tervislikuks, turvaliseks ja meeldivaks elukeskkonnaks, teenuste kättesaadavuseks ja liikluse toimimiseks, samas  arvestades era- ja avalikke huvisid. Üks olulisemaid probleeme senises õiguspraktikas on planeeringute menetlemise aeg, mis võib sõltuvalt planeeringust võtta aastaid. Tulenevalt eeltoodust  võib  kaalumisele tulla vajadus sätestada seadusega planeeringu etappide menetlemisel maksimaalsed tähtajad, et takistada menetluse aastatepikkust venimist.

Millal on vajalik koostada detailplaneering ?

Erinevalt kehtivast regulatsioonist on eelnõus sätestatud, et detailplaneering koostatakse:
1) linnades ja alevites hoone püstitamiseks ja olemasoleva hoone laiendamiseks rohkem kui 33 %
2) hoone püstitamiseks ja olemasoleva hoone laiendamiseks rohkem kui 33 % aladel, mis üldplaneeringuga on määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks
3) suure rahvahulga kogunemise või olulise avaliku huviga hoone püstitamiseks ja rajatise rajamiseks ning nende laiendamiseks rohkem kui 33 %

Säilib nõue koostada detailplaneering linnades, alevites ning aladel, mis üldplaneeringuga on määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Lisaks üldplaneeringus määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega aladele saab koostamise korraldaja algatada detailplaneeringu koostamise ka muudel juhtudel, kuid selline otsus peab olema põhjalikult motiveeritud. Detailplaneeringute koostamist ei saa pidada põhjendatuks väikeehitiste ehitamiseks, millel puudub avalikkusele suunatud funktsioon. Samuti ei ole põhjendatud detailplaneeringu koostamine ajutise hoone ehitamisel.

Olulise avaliku huviga rajatis

Uue terminina on PLS eelnõus  olulise avaliku huviga rajatis, mis on eelnõu kohaselt ehitis, millest tulenev mõju ulatub mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas on suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht.
Avalikku huvi saab eeldada, kui tegu on näiteks kohaliku arengu seisukohast olulise rajatisega nagu staadion, magistraaltrassid.  Nimetatud rajatistest tulenevatest mõjutustest on vajalik avalikkust teavitada. Seetõttu on detailplaneering just sobilik protsess, kus saab juba varakult selgitada erinevate osapoolt nägemused nimetatud rajatise osas.
Lisaks linnadele ja alevitele ning aladele, millele on üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustus, on detailplaneeringu kohustus ka juhul, kui püstitatakse suurte rahvahulkade kogunemisega seotud hoonet.

Millal piisab  ehitamisel naabrite nõusolekust?

Palju probleeme on senini tekitanud see, et enamasti on detailplaneering nõutav ka üksikelamute ehitamisel. Seaduse väljatöötamisel jõuti järeldusele, et lihtsustatud korras ei oma detailplaneeringu koostamine sageli sisulist väärtust, kuid toob kaasa täiendavaid ajalisi ja ka rahalisi kulutusi.
Eelnõu näeb ette, et planeeringu koostamise korraldaja võib naaberkinnisasjade omaniku kirjaliku nõusoleku esitamisel detailplaneeringut koostamata detailplaneeringu koostamise kohustusega alal lubada eeldusel, et tegemist ei ole kaitsealuste ega miljööväärtuslike maa-aladega:

1) olemasoleval hoonestamata kinnisasjale kuni kolme üksikelamu ehitamist;
2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale hoonestamata kinnisasjale büroohoone ehitamist, mille maht ei muuda piirkonna hoonestuslaadi ega ole vastuolus piirkonna planeerimispõhimõtetega;
3) mitme hoonega hoonestatud kinnisasja jagamist nende hoonete omanike vahel, kui kinnisasja jagamise taotlusega ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete püstitamise või rajatise rajamise taotlust. mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnisasja jagamise taotlusega ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise taotlust;
4) muuta naaberkinnisasjade piire, kui sellega ei kaasne ehitise kasutamise sihtotstarbe ja hoonestusmahu muutumine.

Osale arutelus

  • Marika Jaanson

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Ehituse erilehed