Uuring: 20 aasta ehituskvaliteet jätab soovida

Tallinna Tehnikaülikooli uuring märgib, et viimase 20 aasta probleemideks korterelamute puhul on kiirustamine, odavad lahendused, ebakompetentne tööjõud ning lühike garantiiaeg.

„Uuringus lähtusime ehitaja puhul selle kõige laiemas tähenduses,“ rõhutas uuringu vastutav täitja, Tallinna Tehnikaülikooli professor Roode Liias. „Ehitaja all on uuringus mõeldud nii arendajaid, projekteerijaid, järelvalvet kui ka ehitustöö teostajaid.“

„Tüüpiline probleem uuritud objektide puhul on kiirustamine, seda nii projekteerimises kui ka ehitustegevuses ja me kõik teame, mida toob kaasa kiirustamine, eriti ehituses,“ märkis Liias.

„Kuigi Eesti iseseisvusajal on ehituse kvaliteedisüsteemid samm-sammult muutunud ja nõuded kasvanud, siis tegelikkuses need paraku siiski ei toimi,“ Tõi Liias esile. „Ehitustempo kasvades tekkis kasvav vajadus tööjõu järgi, mis paraku ei ole olnud kogu aeg professionaalne ning sellest sõltub ka lõpptulemus. Loomulikult ei ole vähemtähtsam roll projekteerijal, kes annab lähteandmed ning kui viimases esineb vigu, siis valmib ka objekt mittekvaliteetsel,“ märkis Liias.

„Märkimisväärselt esines vaadeldavate objektide probleeme fassaaditöödes, viimistluses ja sisekliima puhul. Hallitus, mida kaasaegsete majade puhul enam ei tohiks esineda, leidus siiski. Probleeme esines hüdroisolatsioonis, mistõttu konstruktsioonid on kergesti niiskuvad. Tulemusena peab maja karkass küll vastu, kuid viimistluslahendused pole elujõulised,“ tõi välja Liias.

„Antud majade puhul räägiti arenduse ja ehitamise käigus küll sobivatest lahendustest meie kliimale, kuid tulemuste puhul ei saa seda siiski öelda. Fassaadilahenduste ja teiste lahenduste puhul pole siiski arvestatud, et meil on külmad talves ja palju vihma. Korterelamutel üks tihemini esinenud probleem oli külmasillad ja sisekliima,“ tõi Liias esile.

Hoonete kasutajad liialt usaldavad.

Liias tõi välja, et uuringu käigus intervjueeriti ka korterelamutes elavaid inimesi, kes võtsid hoonete vajumisi, pragude tekkeid seintele ning viimasel hetkel tehtud viimistlustööde tulemusi kui loomuliku osana tulemusest. Samuti ei peeta oluliseks kahjuks ka remondifondi kogumist, mis uuritud objektide puhul on kindlasti vajalik.

Järelevalve nõrk või olematu

Liias märkis, et kindlasti on olulise rolli tulemuste puhul mänginud nõrk omanikujärelvalve või selle olematus. „Tekib küsimus, kas omanikujärelvalve on tehtud oma südametunnistuse järgi või on see olematu. Näib, et järelevalve puudulikkusest on palju möödalaskmisi,“ märkis Liias murelikult.

„Siiski on 20 aasta jooksul ehitatud nii arhitektuuriliselt kui ka lahenduslikult ilusaid ja kvaliteetseid avalikke ja korterelamuid, kuid uuringu tulemused on murettekitavad,“ märkis Liias.

Faktid uuringust:

Projekteerimis-ehitustöövõttu kasutati 6,5 % juhtudest siis, kui sõlmitud lepingu aluseks oli vaid eelprojekt ning ehitaja kohustuseks oli tellida ehituslepingu raames ehitustöödeks vajalikus mahus täiendavate ehitusprojekti osade koostamine.

Uuringu tulemusel selgus samuti, et üksnes 25% juhtudest oli ehitamiseks koostatud tööprojekt, 35% juhtudest piirduti ehitamisel põhiprojektiga, kuigi projekteerimisel lähtutud standardis EVS 811:2006 (või 2002) on põhiprojekt üldjuhul vaid ehituspakkumise korraldamise aluseks.

Puudustega töödeks olid armeerimisvead, viimistlusdefektid, ehitustoodete defektid, tööfrondi ebapiisav kaitse ilmastiku eest, lohakusest tingitud vead.

Ehitusaegsetest defektidest moodustasid vundamentide ning kandvate ja välisseinte probleemid kokku üle 50% defektide üldarvust. Kõikide teiste tööliikide osas oli probleeme alla 10%.

Ehitusprojektlahendi vigadest moodustasid samuti ligi 50% vundamentidega ning kandvate ja välisseintega seonduvad probleemid, pea 10% vigadest oli seotud katusetarinditega. Vundamentide puhul torkas silma ebapiisav ehitusgeoloogia maht ning vajumite ebapiisav hindamine.

Kandvate- ja välisseinte osas esines üllatavalt palju probleeme piirete soojusjuhtivuse määramisel: sageli oli projektlahendis vasturääkivusi.

Tellija soovidest tingitud ehitusaegsed probleemid olid peamiselt seotud juba tehtud tööde ümbertegemisega tulenevalt korteritele lõpptarbija/kasutaja leidmisega. Ehitamise ajal avastatud puudusi püüti üldjuhul edasise töö käigus parandada.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed