Autor: Mariliis Pinn • 25. mai 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

RKASi projektijuht Ülari Mõttuse sõnul on edukalt käivitunud BIM andmemudeliga Narva politsei- ja päästehoone ehitamine. “Ehitaja on väga uudishimulik ja soovib kõike teada,” rääkis Mõttus koostööst Fund Ehitus OÜ. Kuna tegu on pilootprojektiga, siis riigihankes ehitajalt BIM-i kasutamist ei nõutud. “Planeerime ehitist, jälgime ja akteerime BIM-is,” selgitas Mõttus.

RKAS skaneeris BIM-tarbes ka andmemudelisse Wismari 7 tänava riigiprokuratuuri hoone, et katsetada, kuidas BIM koos haldustarkvaraga toimib. Plaanis on ka neljaministeeriumi hoone Suur-Ameerika tänaval ehitada BIM andmemudelit kasutades.

Kas BIM RKASi põhitöövahendiks saab, on veel vara öelda. “Loomulikult projekteeriks, ehitaks ja haldaks mina kõik mudelis, kuid puudub veel kogemus riigiprojektidega. Kui Narva hoone valmis saab järgmisel aastal siis võib täpsemat analüüsi oodata,” lisas Mõttus.

Üks võimalustest ehitusprotsessis BIMi kasutamiseks on kasutada mudelit ehitusetegevuste ajakava koostamisel ja hangete planeerimisel. Kuna mudelis olev mahuinfo on oluliselt täpsem kui täna CADis projekteeritud hoonetel, siis saab ehituses minna hangete planeerimisel lähemale just-in-time meetodile, mis tähendab, et hangitakse materjale just nii palju ja just selleks ajaks, kui seda materjali ehitusel on vaja. Varude hulk väheneb ja väheneb ka seeläbi ehitusfirma poolt „kinni“ olev käibevahendite hulk.

Mudel võimaldab hoone ehitusprotsessi ka enne ehituse algust virtuaalselt läbi mängida, mis annab kõikidele osapooltele parema ülevaate ehitusprotsessist tervikuna. Samas uuendades ehituse ajal mudelit ja viies mudeli pidevalt vastavaks tegelikult ehitatud hoonele on tellijal parem üle vaade ehitise valmimisest, st on täpsemalt teada kui suures mahus on ehitis valmis. See võimaldab täpsemaks viia ehituskulude akteerimist ja vähendab tellija riski üleakteerimise osas. Kasutades IPD metoodika põhimõtteid, st tehes kõigi osapoolte vahel avatult ja ausalt koostööd ka ehitamise ajal muutub oluliselt selgemaks kõikidele osapooltele teave ehituse käigus tehtavate muudatuste kohta ja seeläbi väheneksid vaidlused muudatustööde osa, mis on täna kahjuks suhteliselt tavapärane.

Kindlasti saab mudelit kasutada igapäevasel töö korraldamisel ehitusobjektil – nt planeerida mudelis meetmeid ohutuse tagamise. Lõpuks on hakanud ka tehnoloogia järele jõudma, et objektil igapäevaselt kasutada BIMi mudelit: sh trükkida mudelist välja just sellisid lõikeid ja sõlmi, mida sellel päeval ehitajad ehituses peavad teadma, selgitada mudeli abil tööd teostavatele alltöövõtjatele tööde järjekorda jne. Lähiajal muutuvad kindlasti ka tabelarvutid piisavalt võimsaks, et objektijuhil oleks võimalik võtta tabelarvuti objektil suvalise kohta kaasa ja kohapeal saada vajalik teave andmemudelist.

Loe põhjalikumalt 30. mail ilmuvast Ehituse erilehest.