Autor: Väinu Rozental • 16. mai 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tringi sõnul selgub nn. heategevuse või annetuse suurus tegelikult alles tagantjärele. „Väga oluline ja positiivne on aga see, et need objektid, kus firmad tegelikult teevad kahjumit, saavad ikkagi lõpuni ehitatud,“ rõhutas Trink.

Eelmisel nädalal avatud Lennusadama renoveerimise kohta ütles ehitusfirma ASi Nordecon suuromanik ja nõukogu esimees Toomas Luman, et tegu oli tõenäoliselt suurima ühekordse eraannetusega kultuurile ning soovis anda sümboolse 3 985 767 eurose tšeki meremuuseumi juhile ja kultuuriministrile.

Äripäev küsis ehitusettevõtjailt, millised on olnud nende suuremad nn heategevusobjektid ning miks tekib olukordi, et firma peab objektile peale maksma.

„Kui vaadata ehitusettevõtete majandustulemusi, siis viimasel paaril aastal ei ole need olnud eriti positiivsed,“ rääkis Trink. „Üks põhilisi põhjusi, miks on tulnud objektile peale maksta, on sisendhindade kiire tõus. Kui sul on ehituslepingu hind fikseeritud ja leping kestab paar aastat, siis ette näha sisendhindade muutusi on üsna keeruline.“

Tringi sõnul on loomulikult ka muid tegureid, näiteks kui tegu on tehniliselt väga keerulise objektiga. „Lennusadam oligi tehniliselt väga keeruline objekt ja kõiki kulusid ette näha – seda enam, et kogemusi selliste objektide puhul on vähem – on raske,“ lisas ta.

Andres Trink ei soostunud ühtki konkreetset objekti nimetama, millele Merko Ehitus on peale maksnud. „See ei ole ettevõtte seisukohast korrektne,“ põhjendas ta. „Pealegi on meil mõned suuremad objektid, kus ettevõte lootis paremat tulemust, alles töös ja seega lõppnumbreid ei saagi veel öelda.“