2. mai 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitusinsener ei tohi end ehtida võõraste sulgedega

Riik on asunud korrastama ehitusturgu ning jälgib rangelt ehitusvaldkonna erialase hariduse olemasolu.  See on loonud olukorra, kus seni järelevalvet teinud seda enam teha ei tohi.

Ehitusettevõtjate liidu juht Indrek Peterson ütles, et seni, kuni ehituse valdkonnas tegevusalade täpset loetelu kehtestatud ei olnud, andis majandustegevuse register (MTR) inseneridiplomile laia tõlgenduse. “Kui tegevusalana läks kirja üldehitus, siis sisuliselt kattis see kõik alama jaotuse tegevused ära, ehkki inimesel ei pruukinud tegelikult  neis  valdkondades  vastavat  pädevust  olla,” rääkis ta. “Nüüd on peetud vajalikuks hakata neid tegevusi kitsamalt täpsustama ehk MTR vaatab rangelt seda, mis on diplomi peale kirjutatud.

Nii püütakse vältida, et inimene ei hakkaks juhtima töid, mille kohta tal tegelikult puudub nii haridus kui ka töökogemus,” lisas Peterson.

Register lähtub majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest.  Peterson  rõhutas,  et  kui keegi on töötanud valdkonnas, mis päris ei kattu tema kooliharidusega, on tal võimalik taotleda kutsetunnistust. Tunnistusi väljastavad ehitusinseneride liit ja ehitusettevõtjate liit.

Ehitusinseneride liidu esimehe, OÜ Kaamos Ehitus tegevjuhi Kaupo Koitla kinnitusel on nendeni jõudnud info üksikute juhtumite kohta, kus inimene pole MTRist registreeringut saanud.

“Probleem on selles, et ta on küll praktikas pädev, aga antud valdkonna haridust tal ei ole,” lausus Koitla ja lisas, et selliseid n-ö hammasrataste vahele jäänuid on siiski väga vähe.

“See tuli nagu välk selgest taevast ja võttis tuju täielikult ära,” kirjeldas oma tundeid FIEna omanikujärelevalve ja ehituse juhtimise teenust osutanud Silver Sikka, kui sai aprilli keskel MTRist ametliku  teate,  et  tema  taotlust  ei  rahuldata.  Põhjenduseks toodi, et põllumajanduse akadeemia maaparanduse eriala ei ole ehitusvaldkonna erialane kõrgharidus. Sikka lõpetas EPA maaparanduse teaduskonna hüdrotehnikainsenerina 1986. aastal.

“Olen FIEna ehitusjärelevalvet teinud alates 1999. aastast ja äkki enam ei kõlba,” laiutas Sikka käsi. “Mulle tundub, et siin on põhimõtteline küsimus Tallinna ja Tartu ehituskoolkonna vahel ning et tegu võib olla Tallinna meeste lobiga.”

Enim pahandas Sikkat see, et kui ta pöördus registreerimisest keeldumise asjus ametnike poole, ei saanud ta oma küsimustele konkreetseid vastuseid.

Loe pikemalt tänasest Äripäeva paberlehest

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785