Autor: Birjo Must • 25. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Praegust detailplaneeringute koostamise korda on kritiseerinud paljud ettevõtjad. Mainor ASi nõukogu esimees Ülo Pärnits nimetas mõni aeg tagasi oma kolumnis detailplaneeringute kooskõlastamise korraldamist koguni erakordselt kilplaslikuks, kulukaks ning töö tegemist ja SKP suurendamist takistavaks.

Ta pakkus välja, et majandusminister võiks anda mõnele arukale alluvale ülesande välja töötada detailplaneeringute ja ehituslubade kooskõlastamise ratsionaalne ja kiire kord.

Alates aasta algusest ongi justiitsministeeriumi eestvedamisel hakatud välja töötama uut planeerimisseadust, mis peaks valmima 2013. aastaks. Seaduse eelnõus on aga asjatundjate sõnul mitu olulist puudust.

Justiitsminister Kristen Michal lubas, et uue seadusega pole edaspidi detailplaneeringut vaja, kui rajatav maja vastab selles piirkonnas kehtivale üldplaneeringule ning naabrid on nõus. Siis vaatavad selle kõik üle kliendi poolt projekteerija või planeerija ning kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist. See hoiab ministri kinnitusel mõnel juhul isegi aastaid kokku.

Amet: väited vastuolulised.  Tallinna linnaplaneerimise ameti hinnangul on justiitsministeeriumi esitatud väited eksitavad ning sisaldavad vastuolulist informatsiooni. “Minister väidab, et uue seaduse kohaselt ei ole enam vaja üksikelamu püstitamiseks detailplaneeringut. Samas unustab minister ära, et planeeringut ei ole vaja koostada vaid juhul, kui ehitamisega nõustuvad kõigi naaberkinnistute omanikud ning tegemist ei ole kaitse alla võetud või miljööväärtusliku alaga,” lausus Tallinna linnaplaneermise ameti juhataja Anu Hallik. Tema sõnul muudab olukorra paradoksaalseks asjaolu, et sama regulatsioon kehtib ka praegu.

Ka hoone laiendamise puhul ei loovat planeerimisseaduse eelnõu uut kvaliteeti. “Vastupidi – kui kehtiva regulatsiooni kohaselt üksikelamu laiendamiseks  planeeringut  koostama  ei  pea,  siis  eelnõu seab kohustuse koostada detailplaneering ka juhul, kui soovitakse üksikelamut laiendada üle ühe kolmandiku,” põhjendas Allik.

Siiski lubab minister, et edaspidi on detailplaneeringu menetlusest vabastatud olemasoleva hoonestuse vahele jääva ehitise ehitamine, mis hõlmab laiendamist, rekonstrueerimist jt tegevusi. Selliste tegevuste jaoks, olenemata laiendamise protsendist, ei ole tulevikus vajalik detailplaneering eeldusel, et järgitakse üldplaneeringut ja muid kitsendusi, märkis Michal.

Loe pikemalt 25. aprilli paberlehest.