23. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Küsimus on, kas RKASil on olemas piisav erialane kompetents, et korraldada suuremahuliselt maantee- ja taristuhankeid. Selle kvaliteet sõltub eelkõige kompetentsist ja vastavate ressursside olemasolust,“ märkis Pertens, kuid lisas, selline lahendus võib viia riigipoolsele dubleerimisele.

Pertensi sõnul võib ju mõelda, et maanteeametist viia osa erialase kompetentsiga inimesi üle Riigi Kinnisvarasse, kuid siis jääb kompetentsi jälle puudu maanteeametis.

„Muidugi peab kiitma Riigi Kinnisvara Koidula piiripunkti projekti eest, kuid kui on vaja hallata 5-10 suurt projekti pluss kümmekonda väiksemat projekti, siis ma arvan, et praegu sellised ressursid RKASil puuduvad. Teine küsimus on, kas seda praktiseerida üle Eesti. Iseenesest töötavad maanteeametis ju spetsialistid, kelle spetsiifika on teed ja infra,“ lisas Pertens.

Pertens loodab, et uue kvaliteedi ja maanteeameti hea toimivuse saab selle uus juht tööle. „Loodan väga, et uus juht on väga heade administratiivsete võimetega ja kodus erialastes küsimustes. Et praegu on riigiga suhtlemine väga keeruline ja puudub diskussioon, siis ootan, et uue juhiga on võimalik laua taga asju korralikult arutada,“ tõi Pertens esile ootusi maanteeameti uuele juhile.

Majanduskomisjoni esimees Arto Aas leiab, et Eesti riigi kinnisvara haldav Riigi Kinnisvara AS (RKAS) võiks tulevikus korraldada ka teedeehituse hankeid. „2011. aastal korraldas RKAS 1249 riigihanget, millest osutus edukaks 99,9 protsenti. Ainult kolm hanget vaidlustati ja nendest ühe otsus tühistati. See näitab, et RKASist on kujunenud riigi jaoks tõeliselt professionaalne kompetentsikeskus,’’ lausus parlamendisaadik.