17. aprill 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikohus: tehnovõrgu ja -rajatise talumise hüvitis on liialt väike

Riigikohus rahuldas täna õiguskantsleri taotluse ja tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks asjaõigusseaduse, mis võimaldas kinnistu omanikel saada suuremat hüvitist kinnistu läheduses tehnovõrkude ja –rajatiste talumise eest.

2011. aasta lõpus pöördus õiguskantsler Riigikohtu poole taotlusega tunnistada mitmed tehnovõrgu või -rajatise tasu reguleerivad seadusesätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Õiguskantsleri taotlus viitas, et kinnistu omanikel ei ole üldjuhul võimalik vabalt hallata ja kasutada tehnovõrgu või –rajatise alla ning selle kaitsevööndisse jäävat maad. Õiguskantsleri hinnangul ei ole ettenähtav tasu piisav hüvitamaks mõju omandiõigusele.

Õiguskantsler tõi oma taotluses näite kinnistust, millel paiknevate elektriliinide alla jääva maa  kaitsevöönd on kokku 1,58 hektarit. Liinide rajamiseks on kaitsevööndi ulatuses maha raiutud metsa ning põllumaana seda maad kasutada ei saa. Kinnistu omanik maksab kaitsevööndisse jääva maa-ala eest maamaksu 7,58 eurot aastas ning tal on õigus saada elektriliini talumise eest tasu 31,6 senti.

Riigikohus nõustus, et igal juhul on tegemist ebaproportsionaalse toetuse summaga, kui maa sihtotstarbeline kasutamine on võimatu ning saadav hüvitis on isegi väiksem kui maamaks.

Toetuse summa on Riigikohtu kolleegiumi hinnangul üldjuhul ebaproportsionaalne ka siis, kui talumiskohustuse eest makstav tasu oleks võrdne maamaksuga ja kui omanik saaks piiranguala osaliselt kasutada. Riigikohtu hinnangul peaks talumiskohustuse hüvitamisel arvestama ka seda, milline tehnovõrk või –rajatis kinnistul asub ning milline on selle tegelik mõju kinnistu tavapärasele kasutamisele.

Riigikohus leidis, et arvestades üldist huvi saada universaalteenuseid (elekter, gaas, küte jm) mõistliku hinnaga, võib kinnistuomanikele makstav hüvitus olla siiski väiksem piirangu täies ulatuses hüvitamisest.

Riigikohus tunnistas sätte kehtetuks alates otsuse jõustumisest. Seega ei ole kinnistuomanikel võimalik tagantjärele suuremat tasu nõuda.

Riigikogu teatas menetluse käigus Riigikohtule, et Vabariigi Valitsus tegeleb juba probleemile sobiva lahenduse leidmise ja eelnõu väljatöötamisega.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785