10. aprill 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitajad: jõuame peagi Skandinaaviale järele

Skanska juhatuse esimees märkis intervjuus Äripäevale, et Eesti ehitajatel on muust maailmast veel palju õppida. Ehitusuudised.ee uuris, mida arvavad sellest juhtivad Eesti ehitusettevõtted.

Oma Ehitaja juhatuse esimees Tiit Kuuli

„Millised on tellijate võimalused ja vajadused ehitusobjektide järele, sõltub oluliselt ühiskonna arengust ning elatustasemest,“ märgib Kuuli.

Kuuli toob välja Eesti erinevused võrreldes arenenumate riikidega, kus tehakse suuremaid ja nõudlikumaid ehitusinvesteeringuid. „Olen kindel , et Eestis ehitatavate objektide pärast pole meil põhjust kellegi ees häbi tunda,“ lisab Kuuli.

AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben

Roben toob välja, et meil on muult maailmalt õppida pea kõikides valdkondades, mitte ainult ehituses.

„Numbrid näitavad, et Eestis luuakse lisaväärtust per capita kaks korda vähem kui põhjanaabrite juures, seega olemegi Soomest-Rootsist selgelt ebaefektiivsemad. Mida rohkem meie majandusnäitajad teistest riikidest erinevad, seda suurem on ka erinevus, kuidas me asju teeme,“ märgib Roben. Ta lisab veel, et alati ei pea ennast vaid rikaste riikidega võrdlema. Kui võrrelda Eestit Läti, Leedu ja Poolaga, siis näeme Robeni sõnul päris sarnased välja.

ASi Restor juhatuse esimees Arsi Kook

Kook toob välja, et meie ehitusturg erineb muust maailmast suuresti ehitatavate objektide poolest. „Usun, et hästi suurte ja keeruliste objektide puhul, nagu tõelised kõrghooned, mahukad insenerehitused jne, on oskused, teadmised ja kogemused nii projekteerimises kui ehitamises mujal suuremad, johtudes juba meie riigi ja ehitiste väiksusest,“ märgib Kook.

„Meie kogemused aga väiksemate ehitiste kallal nokitsemisel erinevates riikides, nagu näiteks Norras, Soomes ja Hispaanias, näitavad, et me ei pea midagi häbenema. Pigem on tööde korraldus, kiirus ja kvaliteet isegi paremad,“ lisab Kook.

ASi Nordecon juhatuse esimees Jaano Vink

Vink märgib, et kõik sõltub, kellega me end võrdleme. Ta toob välja, et suure osa maailmaga võrreldes saab eestlasi, nende oskusi ja kogemusi ehitusvaldkonnas kiita.

„Ma isiklikult eestlasi maha küll ei tee ning eks oskused ja kogemused lisanduvad ajaga. Usun, et ma ei eksi, kui ütlen, et Skandinaavia maad on kogu maailma mastaabis kvaliteedi ja ohutuse vallas juhtiv jõud ning sealt on eestlastel jätkuvalt õppida, see on selge. Ja samas on ju üha suurem osa eestlasi Skandinaavias ehitamas – saavad hakkama küll, kui tööd leiavad,“ märgib Vink

Vink toob välja, et skandinaavlastele on meil kindlasti õpetada leidlikkust tundmatute olukordade lahendamisel, oskust leida lahendusi või pingutada enam, kui pelgalt leping ja erinevad normatiivid sätestavad.

„Neis osades me muide liigume kiiresti Põhjalale järele ja ühel hetkel oleme üha sarnasemad sealsete ehitajatega,“ lisab Vink.

Vingi sõnul mängib ehituses olulist rolli oskus lokaalset tururuumi enda kasuks tööle panna. Praegu on Eestis turuliidrid ikkagi kohalikud ehitusettevõtted, sõltumata, kui kõvasti Skandinaavia firmad muus maailmas meist ees on.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785