Aavik: Meil on veel ehituses palju õppida

“Võime küll arvata, et oleme kõvad ehitajad, kuid muu maailm on meist kõvasti ees. Eriti puudutab see energiasäästu, tööohutust ning ehitus-efektiivsust.” toonitab Aavik.

Skanska EMV tegevjuht Andres Aavik on kindlameelne juhtfiguur, kes hindab kõrgelt tööohutust, keskkonnasäästu ning kvaliteeti. Juhi sõnul on Skanska üks väheseid ehitusettevõtteid, kes juhinduvad oma igapäevatöös kindlalt paika pandud väärtustest.

Tööohutusele pööratakse liialt vähe tähelepanu

Tööohutus on Aaviku hinnangul Eestis väga viletsal järel, kui mitte öelda et täiesti puudulik. Mõnes mõttes on sellest süüdi seadusandlus, mis asetab kannataja alati süüdlase rolli. “See on koht, kus Eesti ehitajad peaksid seljad kokku panema ning enda elu eest seisma, kartmata, et neid kohe kartellis süüdistama hakatakse. Inglismaal muudeti seadust 20 aastat tagasi selliselt, et ehitusplatsil toimiva eest võtab vastutuse peatöövõtja. Kui plats ei vasta tingimustele võib ehitaja oma litsentsist lihtsalt ilma jääda,” kirjeldab Aavik karmistatud tööohutustingimusi saareriigis.

“Meil aga kehtib mõnes mõttes endiselt nõukogude aja igand, et ehituses ikka juhtub ning sellega tuleb arvestada. See ei ole õige. Ükski ehitaja, metsatööline ega keegi elektrik ei tohiks tööle minna teadmisega, et ta ei pruugi sealt sama targalt koju naasta” pahandab Aavik märkides, et inimelu väärtustatakse Eestis endiselt vähe.

Keskkonnasäästlikkusest ei ole maksimumi võetud

Lisaks palju räägitud energiasäästlikkusele, mille eest seisab ka Skanska propageerib ettevõtte veel üldisemalt rohelist mõtteviisi materjalide taaskasutamise ning ökoloogilise jalajälje vähendamise läbi.

“Selle aasta “ roheline” eesmärk Soome Skanskal, seeläbi ka Eesti Skanskal on ehituses tekkivate jäätmete taaskasutamine. See tähendab seda, et prügimäele peaks minema ainult selline prügi mida ehitusplatsil enam taaskasutada ei saa“ selgitas Aavik “rohelise” aasta eesmärki.

Paraku ei leia selline keskkonnasäästlik tegevus Eestis suurt tähelepanu. Prioriteedid on mujal, nagu ütleb Aavik.

“Meil on olnud projekte, kus projektijuhid on suutnud neid juhtida nii, et kui objektil on olnud mõni lammutust vajav hoone, siis on kõik lammutusest tulenevad materjalid ehitusplatsil taaskasutusse suunatud. Taaskasutatud killustiku ning muudest materjalides tehtud vajaminevaid aluseid jne. Prügimäele ei ole midagi viidud. Oma saavutustest on juhid ka vaid moka otsast rääkinud, kuna seda ei peeta Eestis suureks saavutuseks, “rääkis Aavik.

Loe pikemalt Äripäeva usutlust Andres Aavikuga 10. aprilli Ehituse erilehest.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Ehituse erilehed