Kes vastutab tuleohutuse eest?

OÜ Tuletark tuleohutusekspert Rivo Neuhaus tutvustas Äripäeva Tuleohutuse aastakonverentsil, kes vastutavad tuleohutuse korraldamise ja tuleohutusnõuete täitmise eest.

Ehitise/ruumi omanik
Omanik ja valdaja vastutab ehitusliku ja korraldusliku tuleohutuse eest – oleks tuletõkke uksed, oleks piisav hulk evakuatsiooni pääseteid, kas on olemas tuleohutuskorraldus. Kui valdaja on ka asutuse juht, peab veenduma, et inimesed oleks koolitatud.

Ainult omaniku puhul läheb Neuhausi sõnul asi segaseks. Omanikul üksi puudub õigus näiteks tuletõkkeuksi paigaldada. „Teisalt andis omanik hoone lihtsalt rendile ja teda ei huvita, mis tegevust rentnik seal arendab. Rentnik peaks vaatama, mis tegevust ta seal arendab ja kas see vastab tuleohutusnõuetele,“ rääkis Neuhaus. Tema sõnul ei ole ükski hoone iseenest tuleohtlik. Kõik sõltub mis tegevust seal arendatakse ja sellest tekivad ka nõuded, mis tuleb täita.

„Tuleohutusseadus räägib isiku vastutusest ja valdaja vastutusest. Kui aga läheb uste ja akende lammutamiseks, siis kes veel  vastutab või mitte?“ esitas Neuhaus küsimuse. Ta lisas, et järelevalve seisukoht on, et ehituslik ohutus on omaniku tagada, korralduslik ohutus valdaja tagada.

Ehitise/ruumi valdaja

Vastutab korraldusliku tuleohutuse eest, kuni selleni, kus tema tegelik võim lõppeb. Näiteks ei saa ta otsustada tuletõkkeuste paigaldamist, seina lammutamist jne.

Vastutab õppuste ja enesekontrolli aruannete eest.

Ettevõtte juht

Vastutab töötajatele tuleohutuskoolituse korraldamise eest.
Vastutab tuleohutusnõuete tutvustamise ja täitmise kontrollimise eest. Neuhaus toob näite, et kui tööstuses on töötaja evakuatsiooniuste ette ladustanud hunnik euroaluseid ja sealt ei ole enam võimalik evakueerida, siis vastutab igaljuhul ettevõtte juht kui ta ei ole seda töötajat juhendanud ja koolitanud. „Ta ei ole rääkinud, et seal on evakutasiooniuks ja sinna ei tohi midagi ladustada,“ selgitas Neuhaus. „Kui ettevõtte juht on selle ära rääkinud ja koolitanud ja võtnud ka allkirja, siis ettevõtte juht ei saa olla 24/7 ukse juures ja seda jälgida. Siis tuleb vaadata juba töötaja vastutuse poole,“ lisas ta.

Vastutab tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kättesaadavuse eest.
Vastutab tuleohutusalase info teavitamise eest.

Töötaja
Vastutab iga enda tegevuse ja tegevusetuse eest, kui teda on juhendatud. Kui töötaja paneb midagi põlema, siis on tegemist juba nagunii kriminaalmenetlusega, rääkis Neuhaus. Kui on väärtegu, et ta ladustab kuhugi, kuhu ei tohi, siis on oluline teada saada, kas inimene sai aru, et ta ladustas näiteks evakutasiooniukse ette. „Uksi on ju palju ja töötaja ei pruugi seda teada. Kui teda ei ole juhendatud, siis ei pruugi olla 100% kindel, et ta vastutab euroaluste ladustamise eest evakuatsiooniukse ette. Kui on juhendatud ja allkiri võetud, siis on tema vastutus selge,“ kirjeldas Neuhaus.

Külastaja
Vastutab iga enda teadliku tegevuse eest, mis põhjustab tuleohu - loobib ruumis tikke, bürotehnikat jmt.

Tuleohutuspaigaldise omanik
Vastutab tuleohutuspaigaldiste toimepidavuse korraldamise eest – dokumenteerimise, pädevuse (hooldusleping sõlmitud pädeva firmaga, kes on regsitreeritud majandustegevuse regsitris), kontrolli ja hoolduse eest.

Tuleohutuspaigaldise projekteerija, paigaldaja
Projekteerija peab projekteerima asjakohase sedmed (millised ruumid on kaetud anduritega jne).

Paigaldaja peab tagama, et paigaldus vastaks projektile.

Ametniku vastutus
Ametnik vastutab heakskiidu ja kooskõlastuse eest. Neuhaus kummutas siiski väärarvamuse, et kui inspektor annab kooskõlastuse, siis on tegemist väga hea asjaga ja kui midagi juhtub, siis vastutab inspektor. „Tõenäoliselt see nii siiski ei ole ja hakatakse uurima, mida inspektor tegelikult kontrollis,“ rääkis Neuhaus.
Objekti kontrolli puhul on sama asi. Inspektor kontrollib üldpilti ja pisteliselt. Vastutab ikkagi hoone omanik, kinnitas Neuhaus.

Ametnikel on selgitamiskohustus. Samuti peab vaatama, et kui amentik viib uurimist läbi, et ta jälgiks ikkagi uurimispõhimõtetest ja tehtud otsus oleks propotsionaalne. Neuhaus toob näite, et kui hoones võib põlemiskoormus olla 600 KJ/m2 ja inspektor leiab, et on rohkem põlemismaterjali ning peatab hoones tegevuse, siis  on õigem, et tehtaks ettekirjutus ja nõutaks osa materjali väljaviimist. 

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed