Michal koondab seitse ehitusseadust üheks

Ehituse- ja planeerimisseaduse uuendamisega kaob justiitsminister Kristen Michali hinnangul skisofreeniline olukord, kus maja ehitatakse ühe, tee teise ja muu taristu kolmanda seaduse järgi.

Michal ütles, et samal ajal kui ehituse ja planeerimise vallas on viimastel aastatel palju muudatusi toimunud, on valdkonda reguleerivad normid ajale jalgu jäänud ega sobi enam ei väikestele ega suurtele otsustajatele.

"Tänast olukorda, kus maja valmib ühe seaduse alusel, tee teiste reeglite alusel ja elektrikaabli ja torude vedamiseks peab lahti lööma veel kolmanda ja neljanda seaduse, ei saa kuidagi normaalseks pidada. Teisest küljest on jällegi avalikule võimule jäetud lai suvaõigus, millega too tihti ei oska midagi peale hakata ja mis põhjustab ka ebamõistlikku halduskoormust,“ selgitas Michal.

Justiitsministri sõnul ongi uutel seadustel kaks põhilist eesmärki – tagada inimeste põhiõiguste tõhus kaitse ja vähendada halduskoormust ühildades täna omavahel haakumatud menetlused, nendes kasutatavad mõisted ning anda selgem sisu menetletuses osaleva isiku kohustustele ja haldusorgani kaalutlusõiguse piiridele.

MIS MUUTUB?

- planeerimisõiguse kohaldamisala laieneb ning kohaldub nii maa- kui ka veealadele, õhuruumile ja maapõuele, niivõrd kui see ei ole reguleeritud teiste õigusaktidega. Planeerimismenetlus on kooskõlas ka haldusmenetluse seadusega.

- keskkonnamõjude strateegiline hindamine on ühtlustatud planeerimismenetlusega ja väheneb detailplaneeringu koostamise kohustus. Menetlusse kaasatav isik saab teatada talle sobiva teavitamise viisi, igaühel on õigus olla läbivalt planeerimismenetlusse kaasatud.

- ehitusseadustiku eelnõu hõlmab ehitusõiguse üld- ja eriosa ja asendab senised seitse seadust ühe seadusega. Lisaks on ehitusseadustikust tulenevate nõuete valguses vaadatud läbi veel mitmed valdkonnad, et need tulevikus uue seadusega haakuksid, nagu näiteks raudteeõigus, muinsuskaitse ja maaparandusehitised.

- hakatakse eristama ehitamise teavitamis- ja loakohustust. Teavitamis- ja loamenetlused hakkavad ehitisregistris toimuma elektrooniliselt ning menetlused ja loaregulatsioonid on erivaldkondades ühildatud.

- uutes seadustes on menetlused selgemini lahti kirjutatud ja arvestatud on ka senise kohtupraktikaga.

- edaspidi tuleb olulise avaliku huviga rajatiste puhul senisest intensiivsemalt huvigruppe kaasata, uue regulatsiooni kohaselt on edaspidi naabrite õigused ehitusvaldkonnas paremini kaitstud.

Ehituseadustiku, planeerimisseaduse ja nende rakendamise seaduse eelnõudega saab tutvuda siin.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed