Autor: Virge Haavasalu • 31. jaanuar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Kindlasti ehitusturu jaoks on oma kasu olemas,” rääkis Peterson saastekvootide eest saadud raha suunamisest ehitussektorisse. “Ehitusmahud on siiski täna veel küllaltki väiksed võrreldes möödunud viie aastaga. Majanduse elavdamise mõttes igal juhul on see ehitusettevõtjatele kasulik.”

Peterson ei osanud enda sõnul muid sektoreid hinnata, kumb oleks kasulikum, kas jätta saastekvoodid müümata või osta näiteks autosid või rohelisi busse. “See vajab tõsisemat süvenemist, kuigi kõhklused on,” nentis ta.

Samas uskus ehitusettevõtete liidu juht, et autoturgu saastekvootide eest soetatavad autod kindlasti mõjutavad ja võib-olla ka moonutavad. “Kuna me toetame hinna- ja kvaliteedisuhtes mittekonkurentsivõimelist kaupa. Kui turg käituks vabalt, siis ei oleks vaja toetada. Ilmselt on hind selles kvaliteedis liiga kallis,” põhjendas Peterson.

Peterson võrdles kahte projekti. “Kas me ostame rohelisi busse või ehitame mingi vajaliku ehitise, siis investeering ehitisse tähendab, et luuakse uusi töökohti või need säilitatakse, aga kui ostetakse uus roheline buss, mis on küll võib-olla vajalik, siis bussijuht vahetab vaid bussi ja töökohta sellega juurde ei looda,” kommenteeris ehitusettevõtjate liidu juht.

Kui riigi hübriidautode ostuplaanist rääkida, siis Petersoni arvates on mõte hea, aga talle tundub, et need autod ei ole oma kvaliteedis Põhjamaa kliimale vastavad ja võib-olla ei ole ka oma hinnaga konkurentsivõimelised. “Saastekvootide läbirääkimistel määrab tegelikult väga palju ette kvoodi ostja, mida selle raha eest CO2 müüja tohib teha,” lisas ta.