27. jaanuar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Uue aasta alguse seisuga ei ole maksekäitumine ehitussektoris halvenenud, mis annab põhjust uskuda, et ehitusturg on Eestis stabiilne ja lähima poole aasta jooksul suuri muudatusi ei too. Ehitajad, kes elasid üle masuaja on stabiilsed ja maksejõulised,“ selgitas Coface Eesti esindaja Kairi Vaade-Kuusemets.

Ehitussektori aktiivsus sõltub sellest, mil määral mõjutab kriis konkreetse riigi majandust, ja ehitussektori tundlikkusest majandustingimuste suhtes. Olenevalt allsektorist tundlikkus aga erineb. Vilgas tegevus käib tõusvatel turgudel, mis püüavad seiskunud arengut taaskäivitada. See mõjub eriti hästi mõnedele allsektoritele, nagu näiteks riiklikud ehitustööd ning erasektorile ja asutustele mõeldud ühiskondlike hoonete ehitus.

Vastupidiselt sellele on tegevus arenenud turgudel mõõdukas või soikunud ning eriti suur lahknevus valitseb eluhoonete ehituse alal. See on tingitud demograafilistest, majanduskeskkonna, krediiditingimuste, maksuseaduste, vabade elupindade ja hindade erinevusest.

2008. aasta kriisi esimeste kuude jooksul ning alates 2011. aasta oktoobrist ilmnenud maksehäired on seega tingitud haprast ja heitlikust majanduskliimast, avaliku sektori tellimuste ja seaduste muutumisest ning ehitusmaterjalide hindade ja nõudluse kõikumisest.

Euroopa ehitussektori edasine käekäik sõltub 2012. aasta kokkuhoiumeetmetest.

Pärast kolm aastat kestnud mõõnaperioodi, mida iseloomustab 17-protsendiline langus, jõudis Euroopa ehitussektor 2011. aastal enam-vähem stabiilsele tasemele, esmajoones eluhoonete allsektoris ja seda hoolimata erinevustest Euroopa riikide vahel, mille võib jagada kolme rühma.

Esimese rühma moodustavad riigid, mille ehitussektor kannatas kõige rängemalt ja kus taastumine võtab aega. Iirimaad, Islandit, Hispaaniat, Taanit, Hollandit, Kreekat ja Kesk-Euroopat mõjutas suur ülejääk hindades ja pakkumises ning neis riikides tuleb ka edaspidi ette rohkelt maksehäireid.

Teine rühm, kuhu kuuluvad Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Belgia ja Itaalia, ei saanud kriisis sedavõrd palju kannatada ning äritegevus hakkas neis riikides 2010. aastal ülesmäge liikuma. Hoolimata sellest ootab neid ees uus langus, mis on tingitud liigkõrgete hindade püsimisest. Maksehäired on levinud ja seda eriti Ühendkuningriigis, kus väga paljud ettevõtted lähevad pankrotti.

Prantsusmaal seisavad ettevõtted silmitsi karmi konkurentsiga ja neil tuleb tellimuste võitmiseks pingutada, isegi kui see peaks kohati tähendama kasumimarginaalide kärpimist ajal, kui ehitusmaterjalide hinnad tõusevad. 2011. aasta esimeses kvartalis oli vähem pankrotte kui 2010. aasta esimeses kvartalis, kuigi nende arv on kriisieelse perioodiga võrreldes endiselt suur.

Kolmandasse rühma kuuluvad Euroopa riigid, mille ehitussektorit kriis ei mõjutanud: Saksamaa, Austria, Norra, Rootsi, Soome ja Poola. Siiski on pankrotte ehitussektoris rohkem kui muudes valdkondades ning see mõjutab eelkõige ettevõtteid, mis tegutsevad regionaalsel tasandil ja vaid ühes sektoris.

2012. aastaks prognoosib krediidikindlustusfirma Coface Euroopa ehitusturul väikest kasvu, juhul kui eluhoonete sektori elavnemine kestab. Ent ehitussektorit mõjutavad ka kasinusmeetmed. Eelarvepiirangute tõttu on oodata riiklike ehitustööde ja asutuste ehitamise soikumist. Äri- ja tööstushoonete ehitamist mõjutavad tõenäoliselt aga ebastabiilsed majandusolud.

Olukord Põhja-Ameerikas: suured käärid USA ja Kanada vahel. Tervet USA ehitussektorit on nõrgestanud langevad hinnad ja suurenevad kulud. 2011. aasta esimese 11 kuu jooksul vähenesid investeeringud ehitusse 2%. Kuigi selline langus mõjutab enamikku allsektoreid, annab see aga eriti ränga löögi uusehitiste valdkonnale.

Osariikide ja linnade eelarveraskuste tõttu on piiratud ka ühiskondlike hoonete ehitus. Coface’i registreeritud madala makseraskuste näitaja Kanadas võib panna kriisist toibumise arvele, mis algas seal 2010. aasta alguses. Ent elamispindade sektoris on siiski oodata järsku langust, mille põhjustab karmimate krediidiandmise tingimuste kehtestamine.

Krediidiinfo teatas sel nädalal, et kõrge krediidiriskiga ettevõtete arv on kõigi aegade madalaimal tasemel, moodustades aktiivsetest Eesti ettevõtetest vaid 12%, aasta tagasi oli vastav näitaja 24%.

Maksehäirete summad suurenesid Krediidiinfo andmeil möödunud aasta teisel poolel ehitus- (60%), hulgi- ja jaekaubandus (44%) ning põllumajandussektoris (16%). Maksuvõlgade summad kasvasid ehitus- (16%) ning haldus- ja abitegevuse sektoris (1%). Suurim maksehäirete summade vähenemine toimus finants- ja kindlustustegevuses (-86%) ning majutus ja toitlustussektoris (-58%).