Autor: Birjo Must • 4. jaanuar 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehituspraak lammutab ehitajate mainet
Vigane ja ohtlik ehitis võib tuua kriminaalkaristuse nii projekteerijale, ehitajale, omaniku järelevalvele kui ka omanikule.
Pooltel juhtudel lahendatakse puudused pärast tehnilise järelevalve ameti tähelepanu juhtimist, ettekirjutusteni jõutakse umbes 40% juhtudest.
Tehnilise järelevalve ameti peadirektor Raigo Uukkivi hinnangul on rängemaid ehitusvigu kolme liiki: ehitatakse ilma projektita, ehitatakse projektist mööda ja kasutatakse nõuetele mittevastavaid ehitusmaterjale.
Vigane ja ohtlik ehitis on karistusseadustiku järgi kuriteo koosseis, mis võib tuua kriminaalkaristuse nii projekteerijale, ehitajale, omaniku järelevalvele kui omanikule.
Uukkivi sõnul on kriminaalkaristuse kohaldamine siiski tavatu: "Kui projekteerija teeb olulisi vigu, siis pädev ehitaja reeglina on võimeline need ära tundma ja neid saab korrigeerida." Ta lisab, et põhiliselt jäävad rikkumised ehitusseadustikus sätestatud väärteoasjade piiresse.
Täna ilmunud Äripäev tutvustab nelja juhtumi näitel, millised on põhilisemad eksimused ehituses. Tegemist on keskkonnaministeeriumi hoonega Tallinnas Narva mnt 7a, Tartu Tasku Ärikeskusega, Pärnu spordihalliga ja Solarise keskusega.
Näiteks keskkonnaministeeriumi hoonesse on paigaldatud deformeerimist tuvastavad andurid, mida tehnilise järelevalve amet aeg-ajalt jälgib.
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!