Autor: Tõnu Toompark • 30. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euro – lootsime kõige paremat, aga…

Veel aasta alguses oli euro tulek positiivne märk. Mitte, et see oleks pidanud kinnisvaraturul (või muus majanduselus) koheselt kiireid tulemusi näitama. Pigem oli euro-optimistide valdav veendumus, et euro näol on tegemist pikaajalise Eesti majandust toetava vundamendikiviga.

Täna oleme paraku olukorras, mida me ehk isegi pool aastat tagasi ette ei näinud. Euro lõpp ei ole siiski veel saabunud.

Püüdes midagigi positiivset euros näha, siis võiks küsida, et milliseid devalveerimisjutte räägitaks Eesti kroonist praegustes oludes? Millised oleksid Eesti intressimäärad ja laenukäibed täna ilma eurota?

Igal juhul – tahame me seda või mitte – jääb koduse krooni euro vastu vahetamine meid väga oluliselt mõjutama veel tükiks ajaks. Loodame, et selles mõjus on ka midagi positiivset.

Elamispindade üüriturg buumis

Igal talvel (va käesoleval talvel) tuleb lumi maha ootamatult. Sama ootamatult avastasid paljud üürkorteri otsijad 2011. aasta septembris, et turul valitses üürikorterite põud.

Kui tavapärane hetkeline üürikorterite defitsiit laheneb enamasti juba septembri teiseks pooleks, siis 2011. aasta üüriturul on nõudlus ka tänasel talvisel ajal endiselt kõrgem kui pakkumine.

Üürituru äkilise elavnemise põhjuseid on välja toodud palju. Näiteks ka seda, et kõik laulva revolutsiooni aja lapsed on nüüd kui üks mees käest kinni ja sini-must-valgeid lehvitades kodust minema jalutanud ja endale uut üürikodu otsimas.

Üürinõudluse äkilise kasvu põhjus on siiski pigem selles, et kehvad majandustingimused ei luba eluasemevajadust rahuldada selle ostmise teel – pole omafinantseeringut, pangast laenu kah hästi ei saa ja paar aastat tagasi kärbitud palkki ei ole tõusma hakanud… Ja majanduse ebakindlus ei soosi pikaajaliste otsuste langetamist.

Üüriturg on eelkõige just majandusolude tõttu oluliselt laienenud ja eeldatavasti jätkab samal suunal veel pikki aastaid.

Ehitushind paneb arendusele pidurid peale

Järjest kasvav ja kasvav ehitushind ei lase end kärbuvast nõudlusest segada. Ses kontekstis tulevad vägisi meelde 2006. aasta lõpu ja 2007. aasta alguse ajad, kus kinnisvarahinnad veel pahinal tõusid, kuid tehinguid ammu enam ei tehtud.

Täna on ehitushinnad jõudnud ehitusettevõtete väidetel tasemele, kus need olid 2007. aasta tipphindade ajal. Ehitushinnad ületavad arendajate ootusi viiendiku võrra ja see on hinnavahe, mis enamasti sunnib arendusprojektid oluliselt odavamaks ümberprojekteerima või ehitustegevusest sootuks loobuma.

Ehitushinna tuleviku kohta on erinevaid prognoose, kuid valdavalt siiski eeldatakse hindade mittelangemist. See on tegur, mis toob järgmiseks-ülejärgmiseks aastaks uute kinnisvarapakkumiste olulise vähenemise.

2011. oli väga huvitav, kuid ka raske aasta kinnisvaraturul. Vähe on põhjust arvata, et järgmisel aastal oleme käesolevast märksa paremas seisukorras.

Pigem tuleb kinnisvaraturul toimetajatel arvestada sellega, et tänane olukord ongi igapäevane normaalsus, millega peab kohanema.