29. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Korterite üüriturg on üks väheseid Eesti kinnisvaraturu koostisosi, kus kasv on olnud märgatav, seda nii sõlmitud lepingute arvu kui ka hinnatõusu näol," kommenteeris Arakas LHV Panga ajakirjas Investeeri. "Kui seni pole institutsionaalsetel investoritel olnud mingit põhjust Eestis eluaseme üürimajadega tegeleda, siis see dogma võib lähiaastatel mureneda."

Üürimine on trend, sest tajutakse paremini omanikuseisuse ohte ja pikaajalisi kohustuste võtmist panga ees. Samuti mängib rolli seegi, et pangad ei laena enam nii kergekäeliselt ning vanemad ei luba oma võlavaba kinnisvara nii hõlpsalt laste eluasemelaenu lisatagatiseks.

City24.ee statistikakeskkonna Spot andmeil ulatusid korterite üüripakkumiste keskmine hind 1. detsembril viimase kahe aasta kõrgeimale tasemel ehk 8,85 euroni ruutmeetrist. Madalseisus ehk mullu märtsi alguses jäi hind 4,71 euro juurde. Tartus ulatus keskmine pakkumishind novembri alguses kuue euroni, aasta varem oli näitaja 5,3 eurot.

Üürikorterite pakkumine on seejuures kinnisvarabüroo RE/MAX Central andmeil vähenenud "Pakkumise vähenemise põhjuseks on see, et aja jooksul investeeringuna soetatud korterid on mõningase ostu-müügiturul asetleidnud hinnatõusu tingimustes müüki pandud ja sageli need korterid enam üüriturule tagasi ei tule," kommenteeris RE/MAX Central juhatuse liige Heiti Karafin.

Septembri lõpu seisuga oli portaali KV.ee andmeil Tallinnas ja Tartus pakutavate üürikorterite arv kahanenud mullusega võrreldes enam kui kolmandiku, Eestis keskmiselt kolmandiku võrra.