Arakas: valju rokki me kinnisvaraturult ei kuule

Kinnisvarasektoris me valju "rokki" lähiajal ei kuule ning turu tervise seisukohast tasub kõigil silm peal hoida Rootsis toimuval, soovitas Eften Capitali juht Viljar Arakas.

"Kinnisvaraturu tervise seisukohast on meie jaoks vast kõige olulisemad sündmused toimumas Rootsi eluasemeturul, kus asuvad meie suurimate kommertspankade peakorterid. Kui rootslased on viimase paarikümne aasta jooksul harjunud kinnisvarahindade stabiilse tõusuga, siis viimased uudised ei tõota head," märkis Viljar Arakas. Ta lisas, et hinnad on läbinud väikese, kuid selge languse, tehingute maht kukkus novembris 17% aasta võrdluses, kuid samas pakkumine on 40% suurem, kui see oli 2010. aasta novembris.

"Seega analoogset mõju, mida avaldaks Hiina kinnisvaramulli lõhkemine maailmamajandusele, avaldab Rootsi eluasemehindade langus Eestile. Soovitan kinnisvaraturu osalistel neid sündmusi hoolikalt jälgida," märkis Arakas.

Mööduv, 2011.aasta oli ärikinnisvara turul tema hinnangul vastuoluline. "Aasta algas optimismilainega, mis kestis peaaegu sügisese ärihooaja alguseni. Sealt alates on turul valitsenud rohkem minoorsed toonid. Kui aasta alguses oli pakutavate rahavoo-objektide tootlusmäärade langus selgelt tuntav, siis aasta teine pool näitas EfTENi vaatlustulemustel külgsuunalist liikumist, kus tehti ka paar väiksemat tehingut. Tehingute rahalise mahu päästis Kristiine kaubanduskeskuse suurtehing. Julgen eeldada, et järgmise aasta esimeses pooles näitavad ärikinnisvara tootlusmäärad 0,5-1% suurust tõusu tänastelt tasemetelt," rääkis Arakas ja lisas, et põhjuseks on eeskätt tõusvad laenuraha marginaalid ja senisest vähem uljas laenuraha pakkumine ning omakapitali paigutajate ebakindlus tuleviku suhtes.

"Arendusprojekte on jätkuvalt keeruline finantseerida ning arvestada tasub 35–50% omakapitali mahuga ja seda ka väga hea ning kindla arendusidee alusel. Olemasolevate hoonete rahavooge silmas pidades ei julge me eeldada lühikese tähtajaga üürilepingute korral üürimäärade tõusu. Nõudlust lihtsalt pole hindade liigutamiseks piisavalt," märkis ta.

Turul napib kohalikku kapitali

Laiemalt iseloomustab Araka hinnangul Eesti ärikinnisvaraturgu teatud stiihilisus ning institutsionaalse raha puudumine. "Seega pelgan, et valjut rokki me kinnisvaraturult kahjuks ei kuule. Eesti turu peategijateks on kohalik erakapital ja osati ka välismaine eraisikute perekonna või nn vana raha. Traditsioonilisi kinnisvarafonde me näeme Balti riikide turul tegutsemas väga vähe ja tänu Balti regiooni väiksusele ning killustatusele puudub suurematel fondidel ka sügavam huvi," seletas Arakas, kelle sõnul oleme me kahjuks ka Ida-Euroopa kontekstis perifeeria.

"Nimetatud regiooni tuuma moodustavad Varssavi ja Praha, seda vähemalt kinnisvaraäris. Omaette liigas on Kristiine Keskuse, Kaunase Akropolise, Riia Domina kaubanduskeskuste tehingud, kuid need on erandid, mida jätkub tavaliselt aasta jooksul üheks tehinguks kõigi kolme Balti riigi kohta. Eesti pensionifondide rahast jääb Eestisse väga väike osa, et see siin turule mõju avaldaks. Institutsionaalse kapitali puudust on selgelt tunda. Kuna otsuseid tehakse reeglina Eestist väljas, on ka eelistused riigist eemal. Oma varju lisavad ka möödunud buumi-krahhi mälestused. Seega ilma institutsionaalse kapitalita jääb meie ärikinnisvaraturg üksikute kaootiliste tehingute meelevalda."

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

UPONOR otsib PROJEKTI MÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

02. juuli 2018

Ehituse erilehed