20. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Eesti gaasivõrgud pärinevad 1950-1960ndatest," meenutas teadlane. "Need on suhteliselt vanad, kuid eks neid on vahepeal ka remonditud." Reinpuu sõnul käib peaasjalikult jutt loodulikust gaasist, mis õhust kergem ning elamutes kasutusel.

Kui maju soojustatakse, rikutakse ära ventilatsioonisüsteemid, kuid gaas vajab põlemiseks värsket õhku ning annab ruumi täiendavat niiskust ja teisi kahjulikke gaase, nii et ventilatsioon ei tohi mingil juhul halveneda. Samas on Reinpuu sõnul ka kortereid, kus sisenejat võtab vastu tugev gaasilõhn.

"Viimastel korrustel on väikesed köögid, ventilatsiooniavad kinni topitud, laed tilguvad - taoline olukord on lubamatu," hoiatab ta, viidates mitmele juba aset leidnud raskele õnnetusele. "Majades, kus gaas sees ja mida soojustama tahetakse hakata, tuleks kõigepealt mõõta, kas õhuvahetus on ikka nõutaval tasemel ja kõigepealt ventilatsioon korda teha," rääkis Reinpuu.

Teadlase seisukohta toetab ka Korteriühistute Liidu tegevjuht Urmas Mardi. "Tihtipeale minnakse maja "tihendamisega" liiale ega pöörata küllaldaselt tähelepanu ventilatsioonile ning püütakse selle pealt kokku hoida -  taoline tegevus aga maksab hiljem kurjasti kätte, sest õnnetuseohu kõrval soodud soodne pinnas niiskuskahjustustele," kõneles Mardi. "Tagajärjeks on hullemal juhul kandekonstruktsioonide mädanemine ning seenhallitus - allergiaallikas ja õhumürgitaja."