14. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Suurte arendustega on praegu raske alustada, sest tuleks ette teha suuri kulusid ning ehitada teid-trasse. On ju selge, et kui arendusprojekti valmimine võtab kümme aastat, ei taha keegi ehitusplatsile korterit osta,” rääkis Roben ehitusettevõtjate äriplaanil.

“Uusi eluruume oleks siiski juurde vaja. Eraisikute hoiuste kogumaht on 4,2 miljardit eurot. Laenuvõimelisi majapidamisi on hinnanguliselt 25 000–30 000, mis näitab, et elamuehitajail ja -arendajail perspektiivi justkui oleks,” ütles Roben.

Korterituru arengut pidurdavad mitmed tegurid. Roben tõi välja ostjate ebakindluse, aga ka pankade süveneva konservatiivsuse nii arendajate kui ka korteriostjate suhtes. “Selles osas 2012. aastal midagi head ees ootamas ei ole. Lisaks on kõrge ehitushinna tõttu paljud projektid külmutatud. Saame oma arendusi vaadates kinnitada, et ehitus on tänavu kallinenud 15% mullusega võrreldes. Materjalide hinnad on tõusnud ning ruutmeetri hinnad lähenevad buumiaegseile,” selgitas Roben.

Turu arengut pidurdab tema sõnul ka  planeeringute ja lubade menetlemise keerukus ja pikad perioodid. “Bürokraatia on hinnas, viimase aja takistamise teguriks on näiteks see, et naabermaja korteritesse tuleb tagada päikesevalgus,” tõi ta näite, vihjates Kunstiakadeemia ehituse pidurdumisele.

Kasvu lähiajal ei näe Roben üheski ehitussektori valdkonnas. “Ehitajate õnneks kattus masuajaga Euroopa toetuste periood. 90% meie portfellist on riigihanked, lõviosa neist taristu valdkonnas. Korteriarenduse valdkonnas tõusu ei näe ja pole oodata ka välisinvestorite tulekut.”