Autor: Mariliis Pinn • 2. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Traveter Ehituse juhatuse liikme Indrek ­Uusalu sõnul renoveerivad nad rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse fassaadi. “Kõik kulgeb plaani järgi,” kommenteeris ta. “Pigem pöörame sellele objektile rohkem tähelepanu, kui et lõdvemalt võtame. RKASi puhul on tegemist kogenud tellijaga ning me üritame neile võrdväärne partner olla,” ei näinud Uusalu võimalust, et ehitajad lodevalt CO2-kvoodi müügist saadud raha ära raiskavad.

“Mis puudutab ehitusprojekte, siis võrreldes teistega ei erine CO2-projektid ülejäänuist, mis meie majja tulevad, mitte kuidagi. Alati võiks parem olla. Kuna riigihangete seadus on selline, et tellija peab kõige odavama projekteerija ja kõige odavama ehitaja valima, siis enne seaduse muutmist ei ole oodata ka projekteerimise ja ehitamise kvaliteedi paranemist,” nägi Uusalu arenguvõimalusi.

Hanketingimused kõigile ei istu

“Osaleme kõigil CO2-hangetel, millele me kvalifitseerume. Meie strateegia on teha töid tellijale ja meile sobiva hinnaga. Kuna me praegu rohkem CO2-objekte pole võitnud, siis järelikult on turul parema hinnaga pakkujaid. Strateegiat me muuta ei plaani, sest vorsti toob leivale ikkagi kasum, mitte objektide rohkus ja suur käive. Kui linnalegendid tõele vastavad, siis on see ju pigem hea kui halb,” kommenteeris ta ehitajate suus liikuvaid jutte, et hanke saatuse võib otsustada paari­eurone hinnavahe.

Omanikujärelevalve teenust pakkuva Profeld Ehituskaup OÜ juhatuse liikme Mait Lillemäe sõnul nemad CO2-projektidest huvitatud pole. “RKASi nõuded omanikujärelevalvele on ebareaalsed. Näiteks käibe suuruse osas, mida väikesel ettevõttel on võimatu saavutada. Tööd saavad ainult suured tegijad," ütles Lillemäe.  Ka TSM Projektijuhtimise OÜ juhataja Einar Vettuse sõnul ei osale nad mainitud hangetes. “Põhjus, miks me ei ole nendel hangetel osalenud, on teenuse väga väike eeldatav maksumus. Sellise raha eest ei suuda me tagada kvaliteetset tulemust,” lisas ta.

P.P. Ehitusjärelevalve OÜ juhatuse liige Marten Pikaru ütles, et nemad tegid pakkumise pea kõigile hangetele. “Oleme osalenud 90% hangetel, mõne oleme ka võitnud,” oli Pikaru rahul. “Meil on hästi läinud. Hea, et liiga palju ei võitnud, muidu ei saaks hakkama.”

Pikaru tunnistas, et esialgu tundusid eeldatavad hinnad tõesti madalad, kuid nüüdseks on need tunduvalt kerkinud ja kohati pakutakse isegi turuhinnast suuremaid summasid. “Esialgu oli hangete hind tõesti paigast ära, kuid teenusepakkuja ei pea ju sama hinnaga pakkumist tegema. Tuleb kalkuleerida. Kui tundub, et selle rahaga ei tule välja, siis tuleb suurem number kirjutada,” lisas Pikaru, et hinna kujundamine on pakkuja risk.

Enamik töid läheb lahti kevadel

“Suurem möll hakkab pihta aprillis,” ütles Pikaru, kes ennustas, et sama, mis toimus omanikujärelevalve hindadega, juhtub ka ehitushindadega. “Ehitushinnad muutuvad selleks ajaks, kui ehitama hakatakse. Etteantud eelarvetega jäädakse jänni ja pakkumiste hinnad tõusevad.”

“Üheksa korda projekteeri, üks kord ehita,” ütles Pikaru ning selgitas, et tema meelest on projekteerimiseks antud aeg lühike, lisaks piiravad projekte abikõlblikud kulud.

“Näiteks soojussõlme renoveerimisel ei ole abikõlblik vanade lääbakil uste väljavahetamine tuletõkkeuste vastu,” sõnas Pikaru. Ta märkis, et ühe projekti raames kõigi tööde tegemine oleks kuluefektiivsem, kuid lisaraha mitteabikõlblike kulude katteks puudub.

“Projektis on error’id sees. Pigem võiks sama raha ja ajaga vähem projekte teha. Aga eks see raha tuli äkki ja mõtlemisaeg jäi lühikeseks,” arvas Pikaru. Samas kinnitas ta, et kõik tellitud tööd tehakse väga hästi.