23. november 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raha lihtsalt ei liigu
Plasto AS omaniku ja juhataja Valeri Pärsi sõnul ettevõte praeguses turuseisus asjatuid riske ei võta, ehkki toodangumahud on kahanenud mullusega võrreldes pea 20 protsenti.
„Seda märgivad ka materjalide maaletootjad. Kui mullu tahtsid inimesed kroonidest lahti saada, siis nüüd, mil palgad ei ole tõusnud, raha lihtsalt ei liigu,“ rääkis ta.
Praegu on plastaknatootjate lootus CO2-objektide peal, ent Pärsi sõnul on probleem selles, et aknaid neile objektidele võidakse sisse osta hoopis Poolast. „Üks selline näide juba on: Võru haigla, kus aknapinda 200 ruutmeetrit. Nii, et ettevõtjad, kes Eestis makse maksvad, võivad neist objektidest ilma jääda,“ märkis ta.
Poola aken on Pärsi sõnul küll odavam, ent seda kasutatavate materjalide kvaliteedi arvelt. „Kasutatakse enamasti B-profiili, samas kui meie toodame aknaid A-profiilist. Poolast me näiteks enam metalli sisse osta ei saa, kuna nende kvaliteet on väga madal ja puuduvad ka sertifikaadid,“ lisas Pärs.
Plasto juhi sõnul ettevõte praeguses turuseisus asjatuid riske ei võta. „Turul tegutseb uusi, paarikuiseid firmasid, kes võitnud mõne projekti ja soovivad meilt aknad tellida ilma igasuguse ettemaksuta. Meie sellega riskida ei saa ega võta ka selliseid projekte, kui pole panga garantiid või muid tagatisi,“ sõnas ta.
Pärsi hinnangul on Eestis plastakende tootmisvõimsus kaks korda suurem kui aknaid vaja on.
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!