Autor: Hille Tressum • 16. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitusäri on muutumas inimeste äriks. “Üha enam loevad ehituses samad edutegurid kui pehmetes valdkondades, nagu näiteks teenindus ja teadus. Väheneb ühe inimese unikaalsete oskuste ja teadmiste osakaal. Oluliseks saab oskuste kokkusulatamine ühise eesmärgi saavutamiseks ja tegelike konkurentsieeliste tunnetamine. Viimase kümnendi hooned on ehitatud palju keerulisemalt ja nutikamalt kui varem,” selgitas Astlanda Ehituse juht Jaanus Otsa.

Eeskujuna tõi ta Apple’i looja Steve Jobsi. “Jobs polnud ainuke mobiiltelefonide tootja, kuid millegipärast on meil kõigil iPhone’id taskus. Ta mõistis, et telefon pole vaid insener-tehniliste näitajate kogum, vaid tarbeese. Lihtne, aga geniaalne. Meie pole midagi sellist teha suutnud ning oleme selle kõrval küündimatud,” märkis Otsa.

Ettevõtte tulemusi kommenteeris juht napisõnaliselt. “Meil on tõesti normaalselt läinud. Edu taga pole mingit maagilist põhjust. Ma ei saa  avaldada ettevõtte edukuse saladust, kuna seda lihtsalt ei ole,” sõnas ta.

“Majanduslanguse ajal mängivad rolli teised tegurid kui buumiajal. Oluline on meeskond, mis meil on tugev. Kasutame ära noorte ja vihaste tegijate potentsiaali. Meil on mitu inimest, kellest veel palju kuuleb. Näiteks Kajar Kruus, Kaupo Kolsar, Tiit Kõnd, Tarmo Lehtmets ja Hardo Sokk. Oleme loonud keskkonna, kus nad saavad areneda ja luua,” lausus Otsa.

Edu põhiliseks võtmeks peab ta töökust, kuid ka mõõdukas kõhutunde järgimine on vajalik. See on aidanud ettevõttel otstarbekalt investeerida, krunte osta.

Kuidas õnnestus Astandal kasvatada turuosa ajal, mil ehitussektoris valitses seisak? Otsa arvates on tõusud ja langused majanduse loomulik osa ning nendega peab arvestama. Astlandal on käsil mitmesuguseid põnevaid objekte: ärihoonetest munitsipaalmajadeni.

Otsa tõdeb, et loomingulisust ehitusvallas piirab tellija. „Oleme sunnitud ehitama objekte, mida  tellitakse ja mis oleks inimestele jõukohased. Tooksin välja Loopealse arenduse, aga oleme ehitanud ka originaalseid elamuid miljööväärtuslikesse kohtadesse nagu Kassisaba Villardi tänava elamuhoone ning Vabriku kvartal Kalamajas. Üks viimaseid valmivaid projekte on energiasäästlik ja moderne Toomparki maja Toompea vahetus läheduses,“ rääkis Osta põgusalt valminud ja käsilolevatest projektidest.

Ühtlasi kritiseeris mees teravalt linnaplaneerimise poliitikat, olles veendnud, et see vajab muutmist. “Me ei peaks kartma kaasata linnaplaneerimisse rohkem välismaist oskusteavet. Hea linnaplaneering ning elamuehitus on 21. sajandil konkurentsieelised, millest sõltub elukeskkond. Endiselt kummitab meid suurlinnade probleem, et punktist A punkti B jõudmiseks tuleb kulutada hulganisti aega. Kohale jõudes ei toimu seal suurt midagi,” tõi Otsa välja valupunkte.

Millises suunas ehitusäri liigub, Otsa vastata ei oska. „Kui ma vaid teaks,“ kõlab napp vastus. Samas kinnitab ta, et Astlandal on tulevikuks mitmeid plaane ja ideid, millest hetkel veel vara rääkida. “Pensionile ei kavatse veel keegi jääda. Selge on, et põlvkonnad vahetuvad. Leian, et seda on oluline mõista, mitte selle vastu sõdida. Naudin seda, kui näen, et mõni noor on minust targem ja tublim,” sõnas ta.

Tuleviku pärast Otsa ei muretse. Seni on kenasti hakkama saadud ning see lubab tulevikku optimistliku pilguga vaadata. „Majandusbuumi eel pakuti mulle ahvatlevaid võimalusi siseneda teistesse ettevõtlusvaldkondadesse ning vallutada eksootilisi turge. Lähtusin tõsiasjast, et minu elukoht on Eesti ja ma oskan ehitada. Tagantjärele vaadates oli minu konservatiivsusel või küündimatusel, kuidas keegi soovib nimetada, peidus oluline elutarkus,“ märkis ta.

Tippjuhil tuleb igapäevaselt silmitsi seista oluliste valikute ja otsustega. „Jälgin igapäevaselt välismaailma uudiseid. Leian, et välismaailmaga kursisolek on üks eduka äri ja üleüldse elus hakkama saamise vältimatu eeldus. Äripäeva peab lugema aga The Economist ja Financial Times on sama olulised. Peab mõistma, et Eesti on globaalsete protsesside mikroosake," rääkis Otsa.