Riigikogulasi üllatas nõudepesumasina säästlikkus

Energiasäästunädala avaüritusel esmaspäeval tekitas Riigikogu liikmetes elavat diskussiooni viktoriiniküsimus nõudepesumasina kohta.

„Paljudele tuli üllatusena, et nõudepesumasinaga nõusid pestes on võimalik kokku hoida kuni 90% vett ja 60% energiat, mis kulub vee soojendamisele,“ rääkis Eesti Energia energiasäästu valdkonna juht Marja-Liisa Alop.

Riigikogu liikmed testisid oma teadmisi järgmistes küsimustes:

1. Reasta kütteviisid nagu kaugküte (Tallinnas), maagaasiküte, elektriküte, maasoojuspump, õhksoojuspump, pelletiküte, halupuit (ahiküte) ja õliküte kulukuse järgi m² kohta, alustades odavamast?
Õige vastus: maasoojuspump, õhksoojuspump, pelletiküte, ahiküte puudega, maagaasiküte, kaugküte (Tallinnas), elektriküte ja õliküte, kusjuures kõige soodsama ja kõige kallima kütteliigi erinevus on rohkem kui kolmekordne.

2. Kui palju on kaugkütte hind tõusnud viimase 5 aasta jooksul ja kui palju on võimalik komplekse rekonstrueerimisega vähendada küttekulusid?
Õige vastus: Kaugkütte hind on tõusnud kaks korda ja komplekse renoveerimise abil on võimalik küttekulusid vähenda keskmiselt 50%.

3. Kui mitu % kulub vett ja energiat nõudepesumasinaga pestes vähem kui käsitsi pestes?
Õige vastus: 90% vähem vett ja 60% vähem energiat, mis kulub vee soojendamisele. Nõudepesumasinad kulutavad nõude pesemiseks keskmiselt 10 liitrit vett masinatäiele. Sama koguse nõude pesemiseks kulub jooksva kraanivee all aga ligi 100 liitrit vett.

4. Kui palju kulutab digiboks energiat töös olles ja kui palju ooterežiimil olles?
Õige vastus: Tavaline digiboks kasutab töös olles 7-10 W energiat ja ooterežiimil töötades 5-7 W energiat. Salvestav digiboks kulutab aga mitu korda rohkem – töös olles 30 W ja ooterežiimile jäetuna 25W.

5. Mis aastast peavad riigiasutuste uusehitised olema liginullenergiahooned?
Õige vastus: Alates 2019. aastast peavad kõik uusehitised, mida omavad ja kasutavad riigiasutused, olema liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone tähendab, et enamik hoones kasutavast energiast peab pärinema hoones endas või selle lähiümbruses toodetud taastuvast energiaallikast.  Alates 2021. aastast peavad kõik uued ehitised, ükskõik kas ühiskondlikud hooned või korterelamud, olema liginullenergiahooned.

6. Kui mitu korda võtab LED-lamp vähem elektrit kui hõõglamp?
Õige vastus: Keskmiselt 5 korda. Tavaliste hõõglampide tootmine lõpetatakse 2012. aastal. Kui tavapärase hõõglambi eluiga jääb 1000 tunni ringi, siis LED-lampidele lubavad tootjad 25 000–50 000 töötundi. Osa tootjaid on oma kvaliteedis nii kindlad, et pakuvad pirnidele isegi kuni 5aastast garantiid. Seega tasub poest kallimaid LED- ja säästupirne ostes ostutšekk kindlasti alles jätta!

7. Kui suur on elektrikulu ühe pesukuivati kasutuskorra puhul?
Õige vastus: 33 eurosenti korra eest. Kui aastas kasutatakse pesukuivatit keskmiselt 150 korda, kulub pesu kuivatamiseks majapidamisel aastas 50 eurot.  Sama raha eest võib 12W säästupirn järjest põleda üle nelja aasta.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Ehituse erilehed