Läbiviigud nõuavad moodulkorstna puhul erilist hoolt

Moodulkorstnate, eelkõige metallist moodulkorstna paigaldamises ei ole tehniliselt midagi keerukat. Põhiküsimus on korstnatrassi paika panemine, kütteseadmele sobiva ja õige isolatsiooniga korstna valik ning põlevamaterjalidest õigele kaugusele paigaldus.

Metallmoodulkorstna soovituslik kaugus sõltub mitmest asjaolust. Kõigepealt tuleb vaadata millise kütteseadmega on tegemist ning sellest tulenevalt saab arvestada temperatuuriga, mida korsten peab taluma. Gaasi- ja õliküttel keskküttekatelde puhul jäävad kütteseadme suitsugaaside väljundtemperatuurid piiridesse kuni 200 kraadi. Nende kütteseadmete puhul saab kasutada näiteks metallmoodulkorstnat ICS25, mille isolatsiooni paksus on 25 mm.

Soovituslik minimaalkaugus põlevmaterjalidest on 50 mm, samuti peavad olema isoleeritud ja tihendatud kõik läbiviigud vahe- või välisseintest ning vahe- või katuslagedest. Isegi mittepõlevast materjalist nagu betoon ja tellis tarindi läbiviigus tehakse läbiviiguava reeglina 60-100 mm suurem ning see tihendatakse tulekindla mineraalvillaga. 

Tahkel küttel töötavate kütteseadmete metallkorstnate puhul tuleks kasutada toodet, mille isolatsiooni paksus on 50 mm. Kaugus põlevmaterjalist sõltub samuti kütteseadme suitsugaaside väljundtemperatuurist ning valitakse sellele vastavalt.

Kaugus põlevmaterjalidest ning läbiviigu tulekindla isolatsioonikihi paksus sõltub ka läbitava konstruktsiooni isolatsioonikihi paksusest. Paksema läbitava isolatsiooni puhul kuumeneb korstna läbiviigusisene osa rohkem, kuna on väiksem võimalus õhu jahutavale toimele. Seepärast peab eriti ettevaatlik olema metallkorstnate osas uute energiasäästlike ning passiivmajade puhul, millede puhul konstruktsioonis kasutatavad isolatsioonide paksused on suured.

ähelepanu tuleb pöörata ka horisontaalsete korstnaosade läbiviikudele, mille puhul soojus jaotub ebaühtlaselt ning 2/3 kuumusest tõuseb mooduli ülemisesse osasse.

Metallkorstnat pole õige peita täies pikkuses kas siis seinakonstruktsiooni või vastava sahti sisse ning ümbritseda ta täielikult isolatsioonimaterjaliga. Õhu jahutav toime on väga oluline ning juhul, kui kasutada ümbrist, tuleks jätta ümbrise ja korstna vahele piisav ruum õhuliikumisele (soovituslik minimaaslelt 50 mm).
Isolatsiooniga tihendatakse ainult korstna läbiviigud vahelagedest ja katusest, korruse lõikes on soovitav kasutatada ümbrises ventilatsioonireste mille kaudu saab õhk liikuda ning korstnat jahutada.

Osale arutelus

  • Urmas Danil

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

september 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed