26. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Käesoleva aasta esimesel poolel sõlmitud investeerimistehingute kogumaht kasvas ligi 150 miljoni euroni, mis ületab terve 2010. aasta jooksul tehtud kinnisvarainvesteeringute summat kolmekordselt. Kui 2010. aastal sõlmiti suurem osa tehinguid kohalike investorite poolt, siis 2011. aasta algul oli märgata Skandinaavia investorite huvi taastumist Eesti kinnisvara vastu.

2010. aasta sügisel alanud elavnemine kinnisvarainvesteeringute valdkonnas jätkus ka 2011. aasta esimesel poolel. Tehingute mahud kasvasid ja nende geograafia laienes ka väljapoole Tallinnast. Investorite tähalepanu pälvis valdavalt kaubanduskinnisvara. Võrreldes aktiivse I kvartaliga, II kvartalis sõlmitud tehingute maht muutus veidi tagasihoidlikumaks. Järgnenud III kvartal oli aga võrdlemisi uudistevaene. Käesoleva aasta tulemusena ei ületa investeeringute kogumaht 200 miljonit eurot, märgitakse ülevaates.

2011. aasta III kvartalis majanduses ilmnenud turbulents on muutnud kinnisvarainvesteeringute turuarengutempot tagasihoidlikumaks; investorid on hetkel pigem äraootaval positsioonil.

Makromajandusprognoos

2010. aasta kokkuvõttes ületas Eesti SKT maht 2006. aasta taset, toetudes enamasti tugevale ekspordikasvule. 2011. aasta III kvartalis kasvas ebakindlus nii Euro-tsooni kui ka maailma majanduses. See mõjutas maailmamajanduse edasise arengu väljavaateid pigem negatiivseks. Vähenenud tootmistellimuste tõttu Euro-tsoonis muutub Eesti ekspordi kasv mõõdukamaks, jäädes aasta võrdluses siiski positiivseks. Baseerituna ekspordi erakordsel kasvul aasta esimesel poolel, 2011. aasta kokkuvõttes prognoositakse Eesti majanduskasvuks ligi 7%. 2012. aastal on oodata majanduskasvu aeglustumist 3-4%le.

Töötuse määr, mille kasv peatus 2010. aasta lõpus, eeldatavasti jääb samale tasemele 2011. aasta lõpuni. Tööturu märgatavat paranemist ei prognoosita enne 2013. aastat. Kõrge inflatsioon põhjustab reaalpalkade kahanemist juba 11-ne järjestikku kvartali jooksul. Prognooside kohaselt peaks inflatsiooni tase vähenema 2012. aastal 3% võrra (võrreldatuna praeguse 5%-ga).

Olukord Euro-tsooni finantsturgudel muutub murettekitavaks. 2011. aasta alguses alanud EURIBORi kasv peaks prognooside kohaselt säilima. Eesti kommertspankade marginaalid jätkavad mõõdukat kasvu ning tõenäoliselt lühiajalises perspektiivis see tendents püsib.